3 Minutit
Eesti Energia Auvere elektrijaama peaaegu kuuajaline turult eemalolek tõi börsipõhiste elektrilepingute tarbijatele hinnanguliselt ~4,5 miljonit eurot lisakulusid, ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil Eesti Energia juht Andrus Durejko. Istung keskendus elektrituru viimastele arengutele, võrgu- ja tootmisvõimsuse stabiilsusele ning nende mõjule riigieelarvele ja tarbijahindadele Eestis.
Hooldus- ja remondikulud: ennetav versus reaktiivne lähenemine
Durejko tõi esile, et Auvere jaama regulaarne ennetav hooldus nõuab Eesti Energial umbes 40 miljonit eurot aastas. Samas toimub teiste jaamade hooldus sageli reaktiivselt, kuna ettevõttel puudub selleks piisav kapital. See mudel mõjutab võrgu usaldusväärsust, elektri börsihindu ja tarbijate arveid – aspektid, mis on olulised nii äri- kui eramajapidamiste tehnoloogia- ja energiakasutuse planeerimisel.
Taastuvenergia pakkumised ja tootmisvõimsus Eestis
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks rääkis kavandatavast taastuvenergia väiksemas mahus pakkumisest esimeses kvartalis. Tema sõnul võiks uus tootmisvõimsus jääda 300–700 megavatt-tunni vahemikku. Vaks selgitas ka kulupõhist mõõdet: teravatt-tunni (TWh) suuruse uue tootmise teenimine võib tarbijatele tähendada kuni 20 miljoni euro suurust arvet aastas juhul, kui tuuleparkide tulu ei kompenseeri seda turult.
ETS ja hinnastabiilsus: poliitika ning tehnoloogia ristumiskohad
Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem (ETS) oli istungi teine keskne teema. Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas märkis, et alates 2013. aastast on ETS-ist laekunud ligikaudu kaks miljardit eurot, mida on suunatud näiteks ühistranspordi arendusse ja energiatõhususprojektidesse. Samas toodi välja, et ETS-i mõjud tööhõivele ja teenimata tulule on keerulised tagantjärele kvantifitseerida.
Tehnoloogilised lahendused hinnakõikumiste leevendamiseks
Arutelus tõid eksperdid esile mitmeid tehnoloogiaid, mis võivad stabiliseerida turgu ja vähendada tarbijakulude riski: energiasalvestussüsteemid (batteries), nutikad nõudluse juhtimise (demand response) lahendused, paindlikud kombineeritud tootmisüksused ning võrguintegratsiooni tööriistad. Eestis, kus tuuleenergia ja väikseks mahuks planeeritud tootmine kasvab, on energiasalvestus ja tarkvõrk (smart grid) eriti asjakohased, et integreerida taastuvenergia tootmist ja vähendada börsituru volatiilsust.
Võrdlus ja kasutusjuhtumid
Võrreldes mõne suurema Euroopa turuga on Eesti elektrivõrk väiksema mahuga ja tundlikum tootmiskatkestustele. Sel põhjusel on kohalikel ettevõtetel ja omavalitsustel kasulik investeerida mikro- ja regioonne energiasalvestusse, nutikatesse mõõtesüsteemidesse ning hajutatud tootmislahendustesse (näiteks kogukonnapõhised päikese- ja tuuleprojektid koos akuvarudega). Need lahendused vähendavad sõltuvust üksikutest suurematest jaamadest ja hajutavad riske tarbijahindadele.
Keda ja miks see mõjutab?
Hinnatõusud ja tootmisvõimsuse ebastabiilsus mõjutavad otseselt Eesti tööstust, andmekeskusi, krüptovaluuta kaevandusteenuseid ja suuri energiatarbijaid, kes sõlmivad börsipõhiseid lepinguid. Ka väiketarbijad tunnevad mõjutusi läbi elektri börsihinna kõikumiste, mida tarbijahinnakirjades peegeldatakse. Riiklikud poliitikameetmed ja tehnoloogilised investeeringud võivad aidata riske leevendada ja soodustada Eesti kiiret üleminekut digitaalsele, vähese süsinikdioksiidi emissiooniga energiasüsteemile.
Kes osalesid ja järeldused
Istudgil osalesid lisaks erikomisjonile Kristi Klaas (Kliimaministeerium), Rein Vaks (energeetikaosakond), Andrus Durejko (Eesti Energia), professor Argo Rosin (TalTech), Alar Konist (Energiatehnoloogia instituut) ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Jaak Aaviksoo ja liige Arvi Hamburg. Kokkuvõttes rõhutati vajadust ühtsema strateegia järele: kombineerida poliitilist dialoogi ETS-i osas, suurendada investeeringuid ennetavasse hooldusse ning kiirendada tehnoloogiaid nagu energiasalvestus ja nutivõrkude integreerimine, et kaitsta Eesti tarbijaid ja ettevõtteid turu volatiilsuse eest.
Allikas: err
Jäta kommentaar