3 Minutit
Helsingi tänavatel vestlus, mis algas ametlikust riigivisiidist, kõlas selgelt: Eesti ja Soome mõtlevad praegu julgeolekust väga sarnaselt. President Alar Karise viimane intervjuu Helsingin Sanomatile tõi kaasa sõnavõtu, mis äratas tähelepanu, ja pani taas tähele, et kahe riigi koostöö on sellest aastakümnest alates süvenenud rohkem kui varem ette kujutati.
Mõttevahetus naabrite kohustusena
President Karis märkis intervjuus, et Venemaaga tuleb varem või hiljem suhteid taastada, kuid selgelt alles pärast agressiooni peatamist. See väide leidis toetuse Soome presidentilt Alexander Stubbilt, kes rõhutas, et Euroopa ei saa jätta suhtlemist Venemaaga ainult Ameerika kanda. Stubb toonitas, et Venemaa jääb geograafiliselt naabriks ja suhted peavad olema pragmaatilised, kuigi tingimused on muutunud pärast 2008., 2014. ja 2022. aastat.
Matti Pesu, Soome välispoliitika instituudi vanemteadur, tõi veel välja, et paljud Soome hinnangud on hakanud võtma eestlaste realistlikumat vaadet arvesse. Tema sõnul on Balti riikide ja Põhjamaade vaheliseks koostööks nüüd selgelt rohkem poliitilist ja diplomaatilist sisu. See ei ole ainult sõnakõlks — see on ka praktiline. Koostöö hõlmab nii piirikaitset, laevastiku valmisolekut Soome lahel kui ka varustuskindlustuse tagamist.
Küsimus, mida Pesu esitab, on sedalaadi: kui Euroopa ja Ameerika suhted Venemaaga kujunevad erinevalt, kelle kanda jääb eesliini riskide eest rääkimine? Vastus on lihtne: need eesliiniriigid nagu Eesti ja Soome ei saa vaikida. Nad peavad oma häält kasutama Euroopa tasandil, et julgeolekuküsimused ei jääks teoreetiliseks diskussiooniks.
Suhted on tihenenud ka majanduslikult ja tehniliselt. Karis rõhutas, et riigivisiidiga tuli kaasa äridelegatsioon, mille keskmes on kaitsetööstus — siinsed kontaktid ei ole uued, kuid neid süvendatakse teadliku julgeolekuhuvi tõttu. Eesmärk on ühendada võimekusi, et tõsta kaitsevõimet ning tagada kiire reageerimine ripakil olukordades.
On oluline märkida: negatiivne rahvusvaheline olukord on mõjutanud suhteid positiivselt. See ei tohiks kõlada paradoksaalselt. Koos töötamine sünnitab usaldust ja konkreetseid projekte. Tõsised partnerlussuhted ei sünni bürooistempli all; need kujunevad kriiside, õppuste ja ühiste huvide kaudu.
Keeleline lähenemine ja kultuuriline side
Üks pragmaatiline aspekt, mille Karis rõhutas, on keel. Kuigi eestlased ja soomlased on lähisugulased ja kultuuriliselt lähedased, kipub suhtlus üha enam liikuma inglise keelde. Karis kutsub üles soome keele õppimisele — tema näide kaitseülikoolist, kus noor Eesti õppur omandas kahe kuuga piisava keeleoskuse, illustreerib, kui palju otsekontakt ja keeleoskus annavad suhtlusele juurde.
See on praktiline nõuanne: keeleoskus ei ole ainult kultuuriline luksus, vaid ka julgeolekualane eelis. Kui teame naabri mõtteviisi ja sõnaseadet, oskame paremini koostööd planeerida ja ootamatusi ennetada.
Lõpuks ei ole see küsimus üksnes diplomaatilisest koreograafiast. See on reaalse poliitika mõju inimeste igapäevasele tööle — õppustele, ühistele tarneahelatele ja kaitsetööstuse projektidele. Eesti ja Soome lähenevate julgeolekuvaadete peamine väärtus on selles, et need hakkavad muundama strateegilist käitumist: sõjalist planeerimist, poliitilist koordinatsiooni ja ka ühiskondlikku valmisolekut.
Kui Eesti ja Soome jätkavad koostööd nii poliitilisel kui ka praktilisel tasandil, ei räägi me ainult headest suhetest. Me räägime ühest realistlikust vastusest keerukale naabrussuhte dilemmale, kus julgeolek, keel ja koostöö moodustavad lahutamatu terviku.
Allikas: err
Jäta kommentaar