3 Minutit
Riigi infosüsteemi amet (RIA) teavitab, et alates 1. märtsist 2028 muutub isikutuvastus Eesti riigiäpi abil riigiasutustele kohustuslikuks. Muudatus tähendab, et avalikus sektoris teenust osutavad asutused peavad aktsepteerima digitaalse identiteedina Eesti äpi abil tõestatud isikutuvastust – see võimaldab klientidel tõestada oma isikusamasust nutitelefoniga ning vähendab vajadust füüsilise ID-kaardi kaasaskandmiseks.
Kellele kohustus laieneb ja kes jääb vabatahtlikuks?
Riigiasutused saavad kohustuse, kuid kohalikele omavalitsustele ja erasektorile jääb riigiäpi kasutamine vabatahtlikuks. Peaminister Kristen Michal on rõhutanud, et seadusandlik muudatus ei keela edaspidi olemasolevaid isikutuvastusviise, kuid riigiasutustel saab olema kohustus eelistada Eesti äpi lahendust, kui klient seda kasutab.
Tehniline valmisolek ja üleminekuperiood
Ajagraafik ja rakenduse võimekus
RIA selgitab, et riigiäppil luuakse asutustele isikutuvastuse teenus juba varem, kuid pikem üleminekuperiood (peaaegu kaks aastat) on mõeldud selleks, et asutused jõuaksid kohandada infosüsteeme, tööprotsesse ja teeninduskorda. Sel aastal luuakse häälestusvõimalus ning pilootid – näiteks töötukassa kasutab juba isikutuvastust äpi kaudu.
Turvalisus ja tehnilised detailid
Isikutuvastus toimib QR-koodi põhjal: Eesti äpp genereerib ajutise ruutkoodi, mida teenusepakkuja skaneerides saab kontrollida isiku andmeid, võrdledes neid dokumentidega (ID-kaart või pass). RIA rõhutab, et meetod on krüptograafiliselt kaitstud ja testitud turvatestide käigus.
Funktsioonid, kulud ja arenduse edenemine
Eesti äpi arendus on kulutanud kokku ligikaudu 850 000 eurot, millest suur osa läks arendustöösse. Lisakulud hõlmasid turvatestimist (36 000 €), fookusgruppide testimisi (11 000 €) ja ligipääsetavuse auditit (3 000 €). Praegu on äpi kasutajaid enam kui 260 000 ja allalaadimised kasvavad iganädalaselt.
Eelised, kasutusvõimalused ja mõju turule
Riigiäpi laiem kasutuselevõtt seab uued standardid Eestis: see suurendab kasutusmugavust (ei pea ID-kaarti kaasas kandma), kiirendab teenindust ja võib vähendada paberimajandust. Konkreetseid kasutusjuhtumeid on juba näha – töötukassa, RIA enda vastuuvõtud, riigikogu ja ministeeriumide külaliste registreerimine. Erasektoris on kasutuselevõtt seni olnud tagasihoidlik, ent avaliku sektori laialdasem nõue võib ergutada pankade, telekomi ja teenuseplatvormide huvi integreerimiseks.
Väljakutsed ja soovitused asutustele
Peamised takistused on protsesside ümberkujundamine, infoühenduste loomine, töötajate koolitus ja ligipääsetavuse tagamine. RIA soovitab asutustel alustada pilootidest, hinnata infoturvalisust ja kaasata kasutajatestid, et muudatus toimuks sujuvalt ja teenused ei katkeks.
Kokkuvõttes on Eesti astumas järgmise sammu digitaalses identiteedis: riigiäpi kohustuslikkus riigiasutustele võib kiirendada mobiilsete ID-lahenduste laiemat aktsepteerimist ja muuta Eesti riigiteenused mugavamaks ning turvalisemaks nii kodanikele kui ametnikele.
Allikas: err
Jäta kommentaar