3 Minutit
Eestis on avalik elektriautode laadimisvõrk paisunud viimaste aastatega mitu korda — võrreldes 2022. aastaga on avalike laadimispunktide arv tõusnud paarikümnekordselt. Samal ajal ei ole täiselektriliste sõidukite müük samas tempos kasvanud: suurt osa laadimisest teevadki juhid kodustes oludes. See lahknevus paneb laadimisoperaatorid ja investorid küsima, millal investeeringud hakkavad reaalselt tasuma.
Statistika ja tegelik olukord Eestis
Eestis oli 2022. aastal avalikke laadimispunkte alla paarsajaga; tänaseks on see arv kasvanud üle kahesaja tuhande? (NB: lähteandmed näitavad 2165 laadimispunkti). Täiselektriliste autode arv on hinnanguliselt umbes 11 500, mis tähendab ligikaudu viit autot ühe avaliku laadija kohta. Aprilli uusmüük oli tagasihoidlik: 115 uut elektriautot, mis moodustas ligi 6% kõigist registreeritud uutest autodest samal kuul.
Investeeringute suurus ja tasuvuse väljavaade
Laadimisjaamade rajamine ei ole odav. Kiir- ja ülikiirlaadijad (näiteks 150 kW ja suuremad) nõuavad täiendavaid võimsusi ja võrguliitumisi, mis võivad ühe jaama puhul tõsta kulud mitmesaja tuhande euroni. Suured energiaettevõtted, nagu Enefit ja Elektrum, on valmis panustama, kuid rõhutavad, et see on pikaajaline äri ja praegu ei ole tulu veel garanteeritud.
Kiirlaadijate tehnilised erinevused
- 50–150 kW laadijad sobivad lühemate peatuste ja igapäevareiside jaoks. - 150 kW+ ülikiirlaadijad on vajalikud maanteel kiiremaks laadimiseks ja äriülesannete jaoks. Valik sõltub asukohast: linna avalikud parklad vajavad sagedasi, madalama võimsusega punkte, maanteed suure võimsusega kiirlaadijaid.
Tulevikuvaated ja turu ennustused
Laadimisoperaatorid annavad mõista, et senine võrk ehitatakse üles ootuses, et elektriautode arv Eestis suureneb mitu korda — mõned ootused viitavad 2035. aastaks kuni 50 000 täiselektrilise sõidukini. Selline hüpe tooks avaliku laadimisvõrgu tasuvuspunkti lähemale, kuid ajaskaala on pingeline ja ennustused kõike muud kui täpsed.
Mõjud Eesti tarbijatele ja ettevõtetele
- Tarbijad: parem katvus vähendab «vaikuspunktide» hirmu ja võib soodustada kodust sõiduki laadimise kõrval ka avalikku kiirlaadimist. - Ettevõtted ja transpordifirmad: võimalik kiirema elektrifitseerimise planeerimine, elektriliste rendiautode ja taristuinvestorite strateegiline koostöö.
Eelised, kasutusjuhtumid ja võrdlused
Eelised: madalam CO2-heitmete profiil, energiaimporti vähendamine ja potentsiaalne kulude optimeerimine eri hinnaperioodidel. Kasutusjuhtumid: pikemad maanteesõidud, ettevõtete autopargid ja kiirlaadimine reisijatele. Võrreldes mõne Euroopa riigiga on Eesti võrguehitus aga kiire — müük peab sellele tempole järgi jõudma.
Järeldus
Eesti laadimisvõrgu kiire laienemine loob olulise eelduse elektriautode laiemaks levikuks, kuid hetkel on investeeringute tasuvus pikaajaline. Tarbijate harjumused (rohkem kodust laadimist) ja aeglane uute elektriautode müük määravad, millal avalik taristu reaalselt kasumlikuks muutub. Suuremad operaatorid jätkavad investeerimist, lootes, et tarbijate julgus sisepõlemismootorist loobuda kasvab koos laadimisvõrgu läbipaistvuse ja kättesaadavusega.
Allikas: err
Jäta kommentaar