Jürgens toob Brüsselist analoogfilmi labori Eestisse

Brüsselis residentuuris töötanud Eesti kunstnik Tõnis Jürgens on viimased kuus kuud pühendunud analoogfilmile: 16mm projektorid, grafoprojektorid, rippuvad filmilindid ja ilmutamise kemikaalid on moodustanud tema ateljee tehnoloogia tuuma. Eestisse naastes plaanib ta järgmisel aastal korraldada näituse ning tuua koju riistvara ja teadmised, et käivitada filmilabor või kogukond, mis toetaks analoogfilmiga katsetamist, restaureerimist ja digiteerimist.

Mis teeb projekti tehnoloogiliselt huvitavaks?

Jürgens on uurinud leegi ja valguse talletamist analoogilmas: grafoprojektori ja camera obscura-laadse efekti abil projitseeritakse leeki otse filmilindile, luues skulpturaalse, käegakatsutava pildi. Selline töö ühendab vanad mehhaanilised lahendused (16mm kaamerad, projektorid) kaasaegse loomingulise tehnoloogiaga — tulemuseks on unikaalsed visuaalsed tekstuurid, mida digitaalne sensor ei järgi.

Toote- ja tehniliste omaduste ülevaade

• Filmi formaat: 16mm — laialt kasutatav analoogstandard, mis on Eestis kättesaadav kaudu mõne arhiva ja ajalooliste seadmete kogujate.
• Seadmed: grafoprojektorid, vanaisa kaamerad, käsitsi ilmutamise komplektid.
• Protsessid: ilmutamine, kuivatamine, hand-processing ning analoogfilmi digiteerimine (scan ja restaureerimine).

Võrdlus: analoog vs digitaal

Analüüs näitab, et analoogfilm pakub skulpturaalset tekstuuri ja juhuslikkust, mis sobib kunstiliseks katsetamiseks ja arhiveerimiseks. Digiteerimine võimaldab sisu säilitada ja levitada Eesti auditooriumile veebis, säilitades samal ajal analoogprotsessi unikaalsuse. Eesti meedia- ja kultuuriasutused on üha enam huvitatud sellistest hübriidlahendustest — digiteerimine ja restaureerimine on kasvanud valdkondadeks riikliku arhiveerimise ning digikuluurimise prioriteetide hulgas.

Kasutusjuhtumid ja turu mõju Eestis

Filmilabor Eestis looks võimalusi üliõpilastele, sõltumatutele filmitegijatele ja arhivaaridele: restaureerimine, eksperimentaalfilm, haridusprogrammid ja koostöö muuseumidega. Väiketootmises ja indie-kino ringkondades on analoogseadmete rent ja laboriteenused juba rahvusvaheliselt tuntud — Jürgensi algatus võiks suurendada selliseid teenuseid ka Eesti turul, toetades loomeettevõtlust ja kunstiturismi.

Tulevik: kogukond ja ressursid

Jürgens loodab luua labori baasil ka kogukonna ja töötoad, kus jagatakse oskusi ilmutamisest kuni digiteerimiseni. See vastaks kasvavale huvi- ja vajaduspakkumisele Eestis — nii era- kui avalikus sektoris — millel on potentsiaali tugevdada kohalikke filmitehnikaga seotud teenuseid ja eksportvõimekust.