4 Minutit
Tallinna halduskohus määras administratiivasjas trahve hagejatele, kes esitasid kohtule õigusakti umbrohu ja lageraie teemal dokumentatsiooni, kus viidati näiliselt teaduslikele uuringutele. Kohtu uurimisel selgus, et tsiteeritud Eesti uurijad ja tööd ei eksisteerinud ning viidete allikad olid üles pandud tehisintellekti abil genereeritud viidetena.
Juhtumi põhipunktid
Juhtum puutus raietõendi vaidlustamist. Esitatud pöördumises viidati metsanduse lageraie mõjudele tuginedes akadeemilistele uuringutele. Kohus andis hagejatele võimaluse esitada originaaluuringud kirjaliku tõendina ja hoiatas kohalikku praktikat rikkuda püüdnud teabe esitamise eest. Üks hageja sai 150 euro suuruse trahvi, üheksa muud said 50 eurot kummagi kohta. Kohtunik Kaupo Kruusvee rõhutas, et tehisintellekti kasutamine ei ole päri keelatud, kuid AI-mudelite valeinformatsiooni ehk nn hallucinateerimise risk jääb hageja vastutuseks.
Õiguslik ja protseduuriline tähendus Eestis
Eesti seaduste alusel võib kohus trahvida pooli, kes teadlikult või raske hooletuse tõttu esitavad valesid faktilisi väiteid. Selle otsusega kinnitas kohus, et akadeemiliste allikute tsiteerimisel tuleb kontrollida allikate olemasolu ja sisu korrektsust, kaasaarvatud DOI, ETIS-i kirje või teadusajakirja avalik viide. See on oluline õppetund nii kodanikuühendustele, ajakirjanikele kui ka ettevõtetele, kes kasutavad tehisintellekti dokumentatsiooni koostamisel.
AI kasutamine kohtutalituses ja selle piirid
Kruusvee sõnul on kohtus nähtav AI-põhiste dokumentide esinemise kasv. AI võib abistada andmetöötluses ja argumentide leidmisel, kuid iga automaatselt genereeritud tekst tuleb kontrollida algallikate vastu. Kohtupraktikas ei kasutata AI otsuste väljatöötamiseks ning lõpliku vastutuse ja kaalutluse eest vastutavad kohtunikud. AI kasutamine võib põhjustada kohtumenetluste aeglustumist, kui kohtud peavad nokkima läbi ebatäpsustega täidetud materjali.
AI mudelite piirangud ja haldusõiguslikud riskid
AI-mudelid, nagu suured keelemudelid ja generatiivsed tööriistad (nt ChatGPT või Google Bard), suudavad kiiresti luua tekste ja viiteid, kuid neil puudub kindel allikate kontroll. Eestis, kus teaduslike andmebaaside nagu ETIS ja rahvusvaheliste andmebaaside kasutamine on laialt levinud, peavad kasutajad looma kontrollmehhanismid: kontrollida DOIsid, allikaviiteid ja vajadusel võtta ühendust autorite või väljaannetega.
Mida see tähendab Eesti ettevõtetele, teadlastele ja kodanikele?
- Ettevõtted ja juristid peaksid välja töötama AI-poliitika: millal AI abivahendina on lubatud ja kuidas tagada viidete allikapõhisus.
- Teadlased ja ülikoolid peaksid rõhutama lähteallikate nõuet ja kasutama viitlustarkvara ning ETIS-i kontrolli.
- Kodanikud ja vabaühendused peavad olema teadlikud riskidest, et vältida protseduurilisi sanktsioone ja reputatsioonikahju.
Praktilised soovitused ja tööprotsessid
- Kontrolli alati algallikat: kas uuringu DOI või väljaande info on olemas ja osutab toodud tulemustele. 2) Kasuta viitlustarkvara ja teadusandmebaase (ETIS, Google Scholar). 3) Märgi kasutatud AI-tööriistad ja lisa kirjalik deklareerimine, et palgata vastutust. 4) Eelista tööriistu, mis pakuvad viidete jälgitavust ja allikapõhist väljavõtet. 5) Koolita meeskondi AI hallutsinatsioonide äratundmiseks.
Tootefunktsioonide ja tööriistade võrdlus
Erinevatel generatiivsetel mudelitel on eriomadused. Üldiselt tasub eelistada tööriistu, mis pakuvad allikaviiteid ja läbilaskvust (provenance), integreeruvad viitlustarkvaraga ning toetavad eesti keelt — kuigi kohalike eesti keele mudelite tugi on praegu piiratum võrreldes ingliskeelsete teenustega. Ettevõtted, kes vajavad usaldusväärset faktikontrolli, võiksid kaaluda hübriidlahendusi: automaatne eelpuhastus AI-ga ja seejärel inimkontroll lõppversiooni kinnitamiseks.
Kokkuvõte
Tallinna kohtu otsus on signaal nii Eesti tehnoloogiamaastikule kui ka avalikkusele: tehisintellekti kasutamine on lubatud, kuid allikakontroll ja vastutus jäävad inimeste kanda. See juhtum tuletab meelde, et AI on võimas tööriist, mitte asendus inimlikele kontrollidele ja õiguslikule vastutusele. Eesti ettevõtted, juristid ja teadlased peaksid kiiresti kehtestama praktikad, mis vähendavad AI-põhiste vigade ja protseduuriliste riskide tekkimist.
Allikas: news.err
Jäta kommentaar