3 Minutit
Riigi tasandil kavandatud Eesti‑Läti neljas elektriühendus jõudis lõppfaasi: planeeringulahendus on avalikul väljapanekul ning eelistatud trassikoridor algab Paide alajaamast, kulgeb Järvakandi, Rumba ja Lihula kaudu Pivarootsi rannikuni ning läheb sealt merekaablina üle Lätti. Saaremaal jätkub ühendus idarannikul maakaablina Mägi‑Kurdla alajaamani ning liigub edasi õhuliinina läbi saare keskosa kuni Kotlandi piirkonnani, kust suundutakse Lätti. Planeeringuala oli ligi 6314 km², mille alusel valiti trass sotsiaalsete, looduskeskkonna, kultuuriliste ja majanduslike kriteeriumite põhjal.
Miks see Eesti turule oluline on
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eleringi sõnul tugevneb varustuskindlus, paranevad võrgu toimivus ja võimalused taastuvenergia võrgust kasutuselevõtuks ning ekspordiks. Eesti kontekstis tähendab see paremat võimekust stabiliseerida elektrihindu, toetada tööstuse ja andmekeskuste elektrivarustust ning kiirendada taastuvate allikate, nt tuule- ja päikeseenergia, integreerimist riiklikku võrku.
Tehnilised valikud: maakaabel vs merekaabel vs õhuliin
Projektil kombineeritakse maakaablit, merekaablit ja õhuliini. Maakaabel vähendab maastiku- ja linnakeskkonna mõju ning on sobiv tiheda asustusega rannikualadel; merekaabel tagab stabiilse mereside ilma rannikupiirkondade asustuse pingeita; õhuliin on kiireim ja sageli soodsam rajada, kuid sellega kaasnevad visuaalsed ja looduskaitselised kaalutlused. Iga lahenduse tehnilised omadused, töökindlus ja hooldusvajadus mõjutavad võrguintegratsiooni ja kulustruktuuri.
Ajaskaala, otsustusprotsess ja osalus
Planeeringulahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on avalikul väljapanekul kuni 9. augustini ning huvilistel on võimalus esitada põhjendatud arvamusi. Sügisel toimuvad kohalikes omavalitsustes avalikud arutelud. Elering on lükanud lõpliku ühenduse valmimise aja varasemast 2038. aastast tulevikku; investeerimisotsused eeldatavasti 2030–2033, kuid projektinõuded ja uuringud võtavad aega ning ettevalmistused käivad juba praegu.
Mõju ettevõtetele ja tarbijatele
Tugevama hüljega rahvusvaheline ühendus loob Eesti ettevõtetele võimaluse ekspordiks ja energiabilansside paremaks juhtimiseks, toetab elektriautode laadimise laienemist ja andmekeskuste kasvuvõimalusi. Taastuvenergia tootjatele tähendab see suuremat ligipääsu Põhja-Euroopa turgudele ning ühtsemat hinna- ja varustusturgu.
Tagasiside ja järgmised sammud
Planeeringut täiendatakse vastavalt avalikule tagasisidele ning on plaanis viia aasta lõpus kehtestamisele. Riigi eriplaneeringut juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ühenduse rajaja ja huvitatud isik on Elering. Tehnoloogiahuvilistele ja tööstustele tähendab see olulist verstaposti Eesti energisüsteemi arenduses ning sammukest lähemale integreeritud Põhja-Euroopa energiaturule.
Allikas: err
Jäta kommentaar