Eesti häirekeskus venitab 112 ligipääsetavuse parandust

Eesti pidi tegema hädaabitelefoni 112 kõigile ligipääsetavaks juba eelmise aasta juuniks, kuid vajalikud tehnilised ja tööprotsesside lahendused jäid valmis tegemata. Seetõttu taotleb riik Euroopa Liidu lubatud erandi kasutamist ning lükkab uueks tähtajaks 28. juuni 2027. Seni ei saa 112 teenust Eestis võrdselt kasutada näiteks kurdid, vaegkuuljad, kõnepuudega inimesed või need, kes ärevus- või ohutuse tõttu ei suuda helistada.

Praegused suhtlusviisid ja nende piirangud

Tänasel päeval saab häirekeskusega ühendust võtta vaid häälkõne või SMS-iga. SMS ei asenda reaalajas suhtlust, sest lisaküsimuste korral võib tekkida viivitus. Samuti ei sobi SMS viipekeelt kasutavatele inimestele, kelle jaoks visuaalne videoühendus on loomulikum. Reaalajas tekstiedastus (Real-Time Text, RTT) ja videokõne on tehnoloogiad, mis võivad ligipääsetavust oluliselt parandada, kuid nende lõplik tehniline lahendus Eesti häirekeskuses on veel otsustamisel.

Reaalajas tekstiedastus vs SMS

Reaalajas tekstiedastus võimaldab päästekorraldajal näha kirjutatavat teksti kohe sissekandmise ajal, vähendades tõrkeid ja viivitusi. SMS on aga paketisüsteem, mis ei toeta dünaamilist küsimuste-vastuste vahetust ning ei sobi keeruliste olukordade kiireks lahendamiseks.

Videokõne ja viipekeel

Videokõne on eriti oluline kurtidele ja viipekeelt eelistavatele inimestele, sest eesti viipekeel on iseseisev keel oma grammatika ja sõnavaraga. Telefonitootjate paketilahendused ei pruugi vastata kõikidele vajadustele ning seetõttu kaalub häirekeskus erinevate kommunikatsiooniprotokollide ja standardite, näiteks WebRTC-põhiste lahenduste, kasutamist.

Ekspertide hinnang ja seadusandlik taust

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus hakkas 112-le kehtima 28. juunil 2025. Ligipääsetavuse ekspertide sõnul alustati vajalike arendustega liiga hilja, sest kohustusi juurutav seadus jõustus Eestis juba 2022. aastal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib kasutada EL-i erandit ja anda riiklikule häirekeskusele rohkem aega kuni 2027. aastani.

Tehnilised lahendused, integratsioon ja turvalisus

Peamised tehnilised valikud on reaalajas tekstiedastus, videokõne lahendused ning mitme modaaliga tervikvestlus, kus helistaja ja päästekorraldaja saavad sama kõne ajal nii rääkida, kirjutada kui näidata videot. Selliste lahenduste lõppviimistlemisel tuleb arvestada interoperatiivsuse, andmekaitse, krüpteerimise, madala latentsusega ühenduste ja mobiilsideoperaatorite toe küsimustega. Eestis on kõrge nutitelefonide levik ja kiire mobiilne internet, mis loob head eeldused RTT ja WebRTC lahenduste kasutuselevõtuks, ent seeria standardiseerimise ja tootjaühilduvuse puudused keerulisemaks muudavad.

Milline on kasu Eesti elanike ja ettevõtete jaoks

Ligipääsetav 112 vähendab päästeteenistuste reageerimise aega, parandab ohutust haavatavates olukordades ja tagab, et kõik inimesed — sõltumata kuulmisest või kõnemahajäämusest — saavad abi kiiremini. Telekomiettevõtetele ja tarkvaraarendajatele tekib turg RT T‑ ja videopõhiste hädaabilahenduste arendamiseks. Avalik sektor peab koostöös eraettevõtetega panema paika standardid, testimised ja koolitused, sealhulgas viipekeele pädevusega päästetöötajate kaasamise.

Järeldus ja edasised sammud

Eesti eesmärk on pakkuda 112 kõnes tervikvestlust, kus kõik suhtlusviisid töötavad koos. Reaalajas tekstiedastus peaks valmima 2027. aasta juuniks ning samaks ajaks otsitakse sobivat videokõne lahendust. Seni jääb alternatiiviks SMS, kuid see ei lahenda kõiki ligipääsetavuse vajadusi. Edumiseks on vajalik varasemate aastateni ulatuv planeerimine, standardite kasutuselevõtt ja investeering nii tehnoloogiasse kui personali koolitusse, eriti viipekeele oskustesse ja multidistsiplinaarsete häirekeskuse meeskondade loomisse.