Päikeseparkide buum vaibub, fookus liigub salvestusele

Eestis alanud päikeseparkide rajamise kiire kasv on jõudnud uude etappi. Lääneranna valla näide näitab, et sobiva maatüki olemasolust ja taastuvenergia positiivsest kuvandist enam ei piisa, et arendajad investeerimisotsuse teeksid. Kolme aasta jooksul ei leitud Alaküla Lodu kinnistule päikeseelektrijaama rajamiseks ühtegi tõsist huvilist ning vallavolikogu otsustas detailplaneeringu menetluse lõpetada.

Vald oli korraldanud hoonestusõiguse seadmiseks kolm enampakkumist, kuid kõik need nurjusid osalejate puudumise tõttu. Tegemist ei ole siiski ainult ühe piirkonna probleemiga. Eleringi hinnangul on Eesti päikeseenergia turg jõudnud faasi, kus uute parkide tootlus ja tasuvus sõltuvad varasemast palju rohkem elektrihinnast, võrguühenduse kvaliteedist ning võimalusest toodangut salvestada või kohe tarbida.

Miks päikeseparkide huvi Eestis väheneb?

Eestis on päikeseparke rajatud juba nii palju, et suvisel ajal ületab nende potentsiaalne tootmisvõimsus riigi tarbimist märkimisväärselt. Päikesepaistelistel tundidel võib turule tekkida rohkem elektrit, kui tarbijad parasjagu vajavad. See suurendab hinnasurvet ja vähendab tootjate tulusid, eriti ajal, mil elektri börsihind langeb väga madalale või muutub negatiivseks.

Lisaks ei maksta päikeseparkidele Eestis enam taastuvenergia toetust, mis muudab uute projektide finantsmudeli rangemaks. Arendajad peavad arvestama maa, ehituse, liitumise, hoolduse, finantseerimise ja elektri müügiga seotud kuludega. Seetõttu ei pruugi ainult päikesepaneelidel põhinev suurpark olla enam sama atraktiivne kui paar aastat tagasi.

Uued investeerimissuundumused: akupargid ja andmekeskused

Lääneranna abivallavanema Henrik Raave sõnul tuntakse piirkonnas praegu rohkem huvi akuparkide, andmekeskuste ja tuuleenergia vastu. Lihula ümbruse tugevuseks on head elektriühendused, olemasolev roheenergia tootmine ning Eesti ja Läti vaheline elektritaristu, mis loob eeldused uutele energiamahukatele ettevõtetele.

Andmekeskused vajavad stabiilset ja suure võimsusega elektrivarustust ning võimalust tagada töökindlus ka võrgu häirete korral. Akupargid aitavad omakorda elektrit salvestada ajal, mil tootmine ületab tarbimist, ning anda seda võrku tagasi tipptundidel. Need lahendused toetavad elektrivõrgu tasakaalu ja võivad parandada ka taastuvenergia projektide majanduslikku tasuvust.

Hübriidjaamad ühendavad päikese, tuule ja salvestuse

Eleringi taastuvenergia arendamise juhi River Tomera hinnangul ei tähenda päikeseparkide buumi vaibumine taastuvenergia investeeringute lõppu. Pigem liigub turg tehnoloogiliselt keerukamate hübriidjaamade poole. Sellises lahenduses töötavad koos päikesepaneelid, tuulikud, akusalvesti ja nutikas energiajuhtimissüsteem.

• Akusalvestus võimaldab talletada päevasel ajal toodetud elektrit ja kasutada seda õhtuse tarbimise ajal.
• Tuule- ja päikeseenergia kombinatsioon aitab tootmist eri aastaaegadel ühtlasemalt jaotada.
• Energiajuhtimise tarkvara saab valida, kas elekter müüa börsile, salvestada või suunata otse kohalikule tarbijale.
• Võrguteenused võimaldavad akupargil toetada sageduse hoidmist ja vähendada võrgu ülekoormust.

Võrreldes tavapärase päikesepargiga on hübriidjaama rajamine kallim ja tehniliselt keerukam. Samas võib selle tulumudel olla paindlikum, sest tulu ei sõltu ainult paneelide toodangust ja hetke börsihinnast. Hübriidjaam võib osaleda ka süsteemiteenuste turul ning vähendada vajadust osta kallist elektrit tipptundidel.

Kohaliku tarbija lähedus muutub olulisemaks

Tomera hinnangul on tulevikus mõistlik rajada päikeseparke eelkõige kohtadesse, kus toodetud elektri lähedal asub suur tarbija. Selline lahendus võib vähendada võrguühenduse kulusid ja ülekandekadusid ning muuta toodangu väärtuse prognoositavamaks.

Eesti ettevõtete jaoks võib see tähendada uusi võimalusi tööstusparkides, logistikakeskustes ja andmekeskuste läheduses. Kohapealne taastuvenergia koos akusalvestiga aitab vähendada sõltuvust börsihinna kõikumistest ning toetab ettevõtete kliima- ja energiatõhususe eesmärke. Kodutarbijale võib areng tuua rohkem paindlikke energiapakette, kuid elektrihinna langus ei pruugi automaatselt tähendada, et võrgutasud või kogu elektriarve samas tempos vähenevad.

Lääneranna valmistub uueks arendustegevuseks

Lääneranna vald ei loobu piirkonna arendamisest. Alaküla Lodu kinnistu soovitakse esmalt jagada nii, et Matsalu rohevõrgustikku ja rahvuspargi lähedasi kaitstavaid alasid ei koormataks hoonestuse ega müügiga. Maantee poole jäävale osale võiks tulevikus koostada uue detailplaneeringu, mis arvestaks andmekeskuse, akupargi või muu elektrimahuka tööstuse vajadustega.

Eesti energiaturu järgmine kasvufaas ei pruugi seega sündida uute iseseisvate päikeseparkide massilise lisandumise kaudu. Fookusesse liiguvad salvestustehnoloogia, hübriidenergia, tugevad elektrivõrgud ja tarbimisega seotud projektid. See muudab taastuvenergia arendamise Eestis küll aeglasemaks, kuid samal ajal tehnoloogiliselt targemaks ja süsteemsemaks.