Tehisintellekt Eesti poodide valvekaamerates: mis muutub?

Eesti jaekaubanduses kasutatakse tehisintellekti ehk AI-d järjest enam ka turvalisuse parandamiseks. Mõnes kaupluses analüüsib tehisintellekt valvekaamerate pilti ning otsib ostjate käitumises mustreid, mis võivad viidata vargusele, ebatavalisele tegevusele või muule olukorrale, mis vajab turvatöötaja tähelepanu. Samas ei ole AI-põhine videovalve Eesti poodides veel tavapärane lahendus.

Tehnoloogia vastu tuntakse huvi eelkõige seetõttu, et see võib aidata vähendada poevargusi ja muuta turvatöötajate töö tõhusamaks. Erinevalt klassikalisest videovalvest, mille puhul peab inimene ekraanidel toimuvat pidevalt jälgima, suudab tehisintellekt analüüsida suurt hulka videomaterjali automaatselt. See võimaldab märgata olukordi, mis võivad kiire töötempo või piiratud tähelepanu tõttu inimesele kahe silma vahele jääda.

Kuidas AI-põhine videovalve töötab?

Paljud tehisintellektil põhinevad turvalahendused saab ühendada kaupluses juba olemasoleva IP-kaamerate ja videovalvesüsteemiga. See tähendab, et jaekett ei pea tingimata paigaldama uusi kaameraid ega kogu senist turvainfrastruktuuri välja vahetama. Vajaduse korral lisatakse süsteemile tarkvarakiht, mis töötleb kaamerate edastatavat pilti reaalajas või salvestatud videona.

Algoritm ei jälgi üksnes seda, kas inimene võtab riiulilt toote või liigub kassast mööda. Süsteem võib hinnata ka liikumise suunda, korduvaid käitumismustreid, ebatavaliselt pikka viibimist konkreetses piirkonnas või tegevuste kombinatsiooni, mis erineb tavapärasest ostukäitumisest. Selline analüüs ei tõesta iseenesest rikkumist, vaid annab turvatöötajale signaali, et konkreetne olukord vajab kontrollimist.

AI-videovalve võimalikud funktsioonid sõltuvad konkreetsest tootest ja selle seadistusest. Mõned lahendused keskenduvad poevarguste ennetamisele, teised võivad tuvastada mahajäetud esemeid, lubamatult suletud alasid, järjekordade pikenemist või turvareeglite rikkumist. Seega ei kasutata tehisintellekti ainult varguste avastamiseks, vaid ka kaupluse töökorralduse ja üldise ohutuse parandamiseks.

Prisma kasutab tehisintellekti alates 2022. aastast

Eesti suurematest jaekettidest on Prisma avalikult kinnitanud, et kasutab oma kauplustes tehisintellekti videovalve toetamiseks. Lahendus on kasutusel alates 2022. aastast ning selle eesmärk on tuvastada võimalikud kõrvalekalded klientide käitumises ja juhtida turvatöötajate tähelepanu olukordadele, mis vajavad lähemat hindamist.

Prisma turvajuhi Alar Olupi sõnul on AI kasutuselevõtt aidanud rikkumisi paremini märgata ning muutnud turvameeskonna töö efektiivsemaks. Eriti kasulik on süsteem tema hinnangul olukordades, kus tuleb eristada tavapärasest ostukäitumisest kõrvale kalduvaid tegevusi.

Oluline on, et algoritm ei langeta Prisma kauplustes lõplikke otsuseid iseseisvalt. Programmi loodud teate või tähelepaneku peab üle vaatama inimene, kes hindab olukorda ja otsustab, kas tegemist võib olla rikkumisega. Vajaduse korral sekkub turvatöötaja, koostab vajalikud dokumendid ning edastab juhtumi materjalid politseile.

See põhimõte näitab, et tehisintellekt ei asenda turvatöötajaid täielikult. Pigem toimib see abivahendina, mis aitab suurest videovoost olulisemad hetked välja filtreerida. Lõpliku hinnangu andmisel on jätkuvalt vaja inimese kogemust, konteksti mõistmist ja otsustusvõimet.

Eesti jaekettide lähenemine on erinev

Kuigi mitmed Euroopa jaekaubandusettevõtted on teatanud AI kasutamisest oma videovalves, on Eestis suhtumine olnud ettevaatlikum. Maxima ei ole täpsustanud, kui ulatuslikult kasutab ta tehisintellekti kaupluste valve- ja turvasüsteemides. Ettevõtte sõnul puudutavad poevarguste tuvastamise meetodid sisemisi protseduure ja konfidentsiaalset infot, mida avalikkusele üksikasjalikult ei kommenteerita.

Maxima müügi- ja turundusjuhi Jaanika Terasmaa sõnul kasutatakse tehisintellekti muu hulgas poevarguste ja süsteemsete kõrvalekallete tuvastamiseks. See võib hõlmata ostude, kassatoimingute ja sularahakäitlusega seotud ebakorrapärasuste analüüsi. Seega ei piirdu AI kasutamine tingimata ainult videopildiga, vaid võib hõlmata ka jaeketi teisi digitaalseid andmeallikaid.

Selver jälgib turul pakutavaid tehnoloogiaid ja on selliste lahendustega tutvunud, kuid kasutab praegu tavapärast videovalvesüsteemi. Ettevõtte esindaja on rõhutanud, et uute tehnoloogiate rakendamisel tuleb arvestada andmekaitsenõuetega, mis seavad inimeste jälgimisele selged piirid.

Rimi on kinnitanud, et tema kauplustes ei kasutata tehisintellekti videovalves ning selliseid süsteeme ei ole ka testitud. Lidl ei ole AI-põhist videovalvet samuti kasutusele võtnud, kuid ei välista uute lahenduste hindamist tulevikus. Kuna Lidl kuulub rahvusvahelisse kontserni, võib mõni tehnoloogia jõuda Eesti kauplustesse ka kontserniülese otsuse tulemusena. Coop ei olnud artikli koostamise ajal päringule vastanud.

AI-videovalve eelised ja piirangud

Jaekettide jaoks on tehisintellekti suurim võimalik eelis võime töödelda pidevat videovoogu ilma, et inimene peaks kõiki kaameraid kogu aeg jälgima. See võib vähendada turvatöötajate koormust, kiirendada kahtlaste olukordade märkamist ja aidata ennetada kahjusid. Samuti võib AI toetada kaupluse turvalisust öisel ajal või väiksema töötajate arvuga müügikohtades.

Teine oluline eelis on lahenduse skaleeritavus. Sama tüüpi tarkvara saab kasutada mitmes kaupluses, kui kaamerate tehnilised tingimused ja ettevõtte tööprotsessid seda võimaldavad. Rahvusvahelistele jaekettidele võib see tähendada ühtsemat turvaseire korraldust eri riikides.

Piiranguks on aga see, et algoritm võib eksida. Ebatavaline, kuid täiesti süütu käitumine võib tekitada valehäire. Näiteks võib inimene riiuli ees pikemalt viibida, sest ta võrdleb hindu, otsib sobivat toodet või hoolitseb lapse eest. Seetõttu peab tehisintellekti loodud häire alati läbima inimese kontrolli.

Lisaks tuleb ettevõttel hinnata, milliseid andmeid süsteem kogub, kui kaua neid säilitatakse, kes neile ligi pääseb ja kas andmed liiguvad väljapoole Eestit või Euroopa Liitu. Tehnoloogia kasutuselevõtt ei vabasta andmekaitse eest vastutavat ettevõtet kohustusest oma tegevust põhjendada ja läbipaistvalt korraldada.

Isikuandmete kaitse seab selged piirid

Andmekaitse Inspektsiooni selgitusel on isikuandmete kaitse reeglid tehnoloogianeutraalsed. See tähendab, et samad põhimõtted kehtivad sõltumata sellest, kas salvestist hindab inimene, traditsiooniline tarkvara või tehisintellekt. Kui andmetöötlus on seaduslik ilma AI-ta, ei muutu see automaatselt ebaseaduslikuks üksnes tehisintellekti kasutamise tõttu.

Samas ei tähenda tehnoloogianeutraalsus, et ettevõtted võivad kasutada kõiki turul pakutavaid funktsioone piiranguteta. Kõige tundlikum valdkond on reaalajas näotuvastus. Üldjuhul ei ole kauplustel lubatud kasutada süsteemi, mis tuvastab varem poevarguses süüdi mõistetud inimese ja annab tema sisenemisest turvatöötajatele automaatselt teada.

Eesti jaekaubanduses arutati näotuvastuskaameraid võimaliku vahendina korduvate poevarguste vähendamiseks juba 2024. aastal. Andmekaitse Inspektsioon juhtis siiski tähelepanu sellele, et kehtiv õigus ei luba sellist lahendust sel eesmärgil rakendada. See eristab käitumise analüüsi ja isiku kindlat tuvastamist: esimene võib teatud tingimustel olla võimalik, teine on märksa rangemalt piiratud.

Andmed võivad liikuda kolmandatesse riikidesse

Ettevõtted peavad tähelepanu pöörama ka sellele, kus AI-süsteemi töödeldavad andmed füüsiliselt asuvad. Osa turul pakutavaid lahendusi võib saata videomaterjali või sellest tuletatud andmeid edasiseks töötlemiseks kolmandatesse riikidesse. Sellisel juhul tuleb järgida isikuandmete edastamisele kehtivaid Euroopa Liidu ja isikuandmete kaitse üldmääruse ehk GDPR-i nõudeid.

Kui valvekaamera pildil on tuvastatavad inimesed, peab vastutav töötleja tagama töötlemise õigusliku aluse, andmesubjektide õiguste kaitse ja piisava teabe andmise. Sõltuvalt kasutatavast lahendusest võib olla vajalik nägude püsiv hägustamine enne andmete edastamist, andmete anonümiseerimine või muu tehniline meede, mis vähendab inimese tuvastamise võimalust.

Mida see tähendab Eesti tarbijale?

Tavakülastaja jaoks võib AI-videovalve tähendada kiiremat reageerimist rikkumistele ja turvalisemat ostukeskkonda. Samal ajal on tarbijal õigus teada, kuidas tema isikuandmeid töödeldakse, millisel eesmärgil kaameraid kasutatakse ja kui kaua salvestisi säilitatakse. Tehisintellekti kasutamine ei tohiks muutuda põhjendamatuks või varjatud jälgimiseks.

Eesti turul sõltub AI-videovalve laiem levik sellest, kas lahendused suudavad pakkuda ettevõtetele mõõdetavat kasu, jäädes samal ajal kooskõlla GDPR-i ja kohalike andmekaitsenõuetega. Tõenäoliselt kasvab lähiaastatel huvi süsteemide vastu, mis toetavad turvatöötajaid, kuid ei langeta otsuseid täielikult autonoomselt ega kasuta lubamatut biomeetrilist tuvastamist.

Praegu on Eesti jaekaubanduses kõige realistlikum mudel inimese ja tehisintellekti koostöö. Algoritm aitab leida võimalikud probleemsed olukorrad, turvatöötaja hindab konteksti ning vastutab lõpliku tegevuse eest. Selline lähenemine võimaldab kasutada digitaalse innovatsiooni eeliseid, säilitades samal ajal kontrolli, läbipaistvuse ja inimliku otsustusvõime.