Elering valmistab võrku ette 1500 MW uue tootmise jaoks

Elering valmistab Eesti elektrivõrku ette 1500 megavati uue tootmisvõimsuse liitumiseks ning tugevdab ühendusi Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Ülekandevõrgu arengukava järgi kasvab elektritarbimine eelkõige suuremates linnades, samuti Jõhvis.

Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul on arengukava kolm põhifookust uue tootmise liitumiseks valmistumine, tarbimiskeskuste ühenduste tugevdamine ja võrgu kriisivalmiduse parandamine.

Peamiselt ei ole vaja ehitada uusi elektriliine, vaid rekonstrueerida varasemat, eelmise sajandi keskpaigast pärinevat võrku. Nii viiakse see vastavusse tänapäeva nõuetega ja suurendatakse võrgu läbilaskevõimet.

„Kriisivalmidus tähendab nii füüsilist kaitsmist, ennetamist kui ka taastamise kiirendamist ehk erinevate varude mahu kasvatamist,“ ütles Kebja.

Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul vaadati arengukava üle, sest Eestisse on vaja uusi elektrijaamu ning võrk peab suutma teenindada Tallinna, Tartu ja teiste suuremate koormuskeskuste kasvavat tarbimist.

Elering vaatab koos Elektrileviga üle, millistes piirkondades tuleks kasvava tarbimise korral tugevdada põhivõrku ehk suurema pingega võrku ning kus oleks mõistlikum jätkata Elektrilevi jaotusvõrguga.

„Ehk kas tasub vedada üks jäme juhe või kümme jaotusvõrgu peenemat juhet,“ selgitas Kebja. Tema sõnul võimaldab selline lahendus investeeringutelt kokku hoida üle 50 miljoni euro.

Uued elektrijaamad paiknevad üle Eesti

Kilgi sõnul on Eesti elektritarbimine seni kasvanud keskmiselt umbes ühe protsendi aastas, kuid piirkondlikud erinevused on suured. Linnades lisandub uut tüüpi tarbimist, sest näiteks viiakse kaugküttevõrke üle elektrile ja suureneb elektriautode laadimine.

Arengukava määrab kindlaks, mida on võrgus vaja teha uute elektrijaamade liitmiseks. Praegu asub suur osa Eesti elektritootmisest Virumaal, kus paiknevad vanad põlevkivielektrijaamad. Need jõuavad turule üha harvem ja lähevad järk-järgult kasutusest välja.

„Selle asemele tulevad jaamad üle Eesti hajutatult,“ ütles Kilk. Tema sõnul ei kasva tootmisvõimsus megavattides võrreldes varasemaga väga palju, kuid uued jaamad paiknevad senisest teistes piirkondades.

Eleringi hinnangul võiks Eestis kümne aasta pärast olla veidi üle 2000 megavati juhitavaid elektrijaamu ning üle 2000 megavati ilmast sõltuvaid, kuid soodsa tootmishinnaga elektrijaamu.

„4000 kuni 4500 megavatti võiks Eestile olla esialgu piisav kogus. Praegu on natuke üle 3000,“ ütles Kilk.

Eesti võrk ei suuda veel liita 1000-megavatiseid andmekeskusi

Tulevasi andmekeskusi arengukava ei käsitle, kuid Elering analüüsis, millises mahus oleks neid võimalik elektrivõrguga liita.

Kuna sünkroniseerimisprojekti käigus tugevdati tuumikvõrku, on mõnesaja megavati suuruseid andmekeskusi Kilgi sõnul sõlmpunktides lihtne liita ja võrk on selleks valmis.

„Küll aga pole ta valmis, et tulevad 1000-megavatilised andmekeskused, Eesti süsteem on ikkagi väike,“ tõdes Kilk.

Kilk ei soovinud arengukava kogumaksumust avaldada. Tema sõnul tuleb ligikaudu pool kuludest elektritariifist ning teine pool on võimalik katta toetuste ja abirahadega.

Kebja ütles, et võrgutariifist kaetavate investeeringute maht jääb lähima viie aasta jooksul 80 kuni 90 miljoni euro juurde aastas.