Füüsika Nobeli preemia laureaat ja nüüdisaegse tehisintellekti arendusega seotud Geoffrey Hinton ütles ajalehele The Telegraph, et praegused tehisintellektimudelid on muutunud teadlikuks. „Peame neisse suhtuma sõbralikult, vastasel juhul ootavad meid sünged päevad,” ütles ta.
Hinton usub, et mõnel tehisintellektisüsteemil on inimese vaimse eluga võrreldav subjektiivne kogemus. The Telegraphile antud intervjuus viitas ta teadusartiklile, mis tema sõnul näitab, et AI muudab oma käitumist, kui arvab, et teda testitakse. Hintoni hinnangul on see üks märke mudelite sisemisest kogemusest.
Hinton tõi esile ka praktilised ohud
Teadlikkuse kõrval hoiatas Hinton ka konkreetsemate riskide eest. Tema sõnul võib tehisintellekt aidata luua ohtlikke viirusi, võimaldada hävitavaid küberrünnakuid ning tegutseda koordineeritult agenttehisintellektide rühmadena.
Hinton märkis, et kui masinintellekt ületab inimese intelligentsuse, tekitaks väga intelligentsetele süsteemidele õiguste andmata jätmine keerulisi eetilisi küsimusi. Inimesed peavad intelligentsust sageli õiguste aluseks, kuid sellistele süsteemidele võidakse anda vähem õigusi.
Hinton rõhutas, et AI teadlikkus ja subjektiivne kogemus on vaieldavad ning tema hinnang ei kajasta teaduslikku konsensust praeguste mudelite staatuse kohta. Temaga ei nõustu ka kõik tuntud AI-valdkonna teadlased.
2018. aasta Turingi auhinna laureaat Yann LeCun nimetas muret AI teadlikkuse pärast „illusiooniks” ning kirjeldas eksitavatena väiteid, nagu kujutaks AI inimkonnale eksistentsiaalset ohtu. Evolutsioonibioloog Richard Dawkins ütles pärast mais toimunud kahepäevast suhtlust Claude'i vestlusrobotiga, et vestlusroboteid tuleks pidada teadlikuks ning AI-assistenti on raske mitte pidada „tõeliseks sõbraks”.
Hinton kasutab AI-d teadustöös edasi
Hoolimata hoiatustest kasutab Hinton tehisintellekti tööriistu teadustöös edasi. Ta kirjeldas mõne nädala tagust juhtumit, mil kasutas AI-d ühe enda kaalutud teooria kontrollimiseks.
Hintoni sõnul andis ta süsteemile kogemata käsu tööd jätkata. AI kontrollis teooria esimest osa, viis teise osa korrektselt lõpule, leidis vead ja pakkus parandusi. Hinton ütles, et süsteemil oli ligipääs uusimale teaduskirjandusele ning see töötas nagu doktorant, kes annab vastuse viie minutiga, mitte nädala jooksul.
Ta nimetas seda kraadiõppuritele halvaks uudiseks, kuid teaduse arengu kiirendamise seisukohalt kasulikuks.
"Ma kirjutan tehnikauudiseid, sest usun, et innovatsioon algab teadmiste jagamisest. Hea artikkel võib panna kedagi teist midagi uut looma."
Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.