Eestis katsetatakse agrodroone, millega saab lisaks põldude seirele teha õhust pritsimist, puistamist ja külvamist. Nende laiemat kasutuselevõttu piiravad seni ranged ohutusnõuded, kuigi reeglid on hakanud leevenema.
Väätsa Agro kasutab lihtsamaid ja odavamaid droone juba kuus aastat põldudelt info kogumiseks. Andmed aitavad ettevõttel teha tootmisotsuseid, näiteks tuvastada umbrohtumust, külvivigu ja maaparandussüsteemide rikkeid.
„Meil on Maaelu Teadmuskeskusega koostöös käsil spektrianalüüsi õppimine, kuidas taimedelt peegelduvat valgust spektri lõikude kaupa analüüsida,“ ütles Väätsa Agro agronoom Madis Pruus. Tema sõnul näitab analüüs taime tervist.
Maaelu Teadmuskeskuse hinnangul kasutatakse Eestis droone põllumajanduse igapäevatöös siiski veel vähe, kuigi nendega võiks teha ligikaudu tosinat eri tööd.
„Droon võimaldab kasutada täppispõllumajanduslikke võtteid, muutnormiga töökaarte või ainult kohttöötlusi,“ selgitas METK-i droonitehnoloogia insener Ainar Härm. Kui keset põldu kasvab näiteks ohakas, saab töödelda ainult seda piirkonda, mitte kogu põldu.
„Kuna agrodroon on kerge ega talla põldu, saab kevaditi, kui põllud on pehmed, teha põlluservasid. Saab väetada ja puistata seemneid,“ rääkis METK-i vaneminsener Anti Konsap.
Alates eilsest lubab seadus taimekaitsevahendeid õhust pritsida, kuid seda tohib teha üksnes eritingimustel. METK-i agrotehnoloogia valdkonna teadur Taavi Võsa rõhutas, et kasutatav taimekaitsevahend peab olema õhust kasutamiseks eraldi lubatud. Tema teada on selliste vahendite nimekiri endiselt väga lühike.
Õppepäeval osalenute hinnangul võib droonist saada põllumehele tõhus abimees, kuid ka tulevikus ei asenda see täielikult traktorit ega inimest.
"Minu huvi tehnoloogia vastu algas lapsepõlvest. Tänapäeval püüan kirjutada nii, et ka keerulised teemad oleksid kõigile arusaadavad."
Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.