Tallinnas arutatakse dokumentaalfilmide rahastust ja AI-d

Tallinnas Kultuurikatlas toimub neljapäevani teadus- ja faktipõhise filmitoodangu maailmakongress, kuhu saabub Pimedate Ööde filmifestivali 30. sünnipäeva puhul ligi 600 osalejat rohkem kui 30 riigist.

Foorum toob kokku teadus-, ajaloo- ja loodusfilmide ning muu faktipõhise sisu loojad, tootjad, levitajad, ringhäälingud ja voogedastusplatvormid. Valdkonna üks suuremaid probleeme on vähenev rahastus ja kahanevad eelarved.

„Kongressi delegaatide jaoks on suurim väljakutse leida uusi rahastamisvõimalusi. Kas minna traditsiooniliselt ringhäälingult üle YouTube'ile, hakata sisuloojateks või leida rahastust fondidelt? Siinsetel inimestel seisab ees tohutu hulk väljakutseid,” ütles kongressi peakorraldaja Sara Ramsden.

Filmitegija Charlotte Cayre Tisseyre sõnul on kõigil riikidel raskusi suurte ja oluliste dokumentaalfilmiprojektide rahastamisega. „Koostöö rahvusvaheliste partneritega on oluline nii toimetuslikust kui ka rahalisest vaatenurgast. Tänapäeval pole see enam üksnes oluline, vaid lausa ainus võimalus selliseid projekte ellu viia,” ütles ta.

Kongressil arutatakse ka seda, kuidas jõuda uue publikuni. Teise keskse teemana käsitletakse tehisintellekti mõju, mis muudab filmide tootmist ja kogu valdkonna toimimist.

„Tehisintellekti teemal on meil neli erinevat aruteluringi. See on televaldkonna jaoks suur väljakutse, sest mõned ringhäälingud aktsepteerivad selle kasutamist, teised aga mitte. Tehisintellekti tõttu kaovad töökohad kogu valdkonnas. Püüame alles mõista, kuidas selle uue, hämmastava, kuid samas hirmutava tehnoloogiaga toime tulla,” ütles Ramsden.

PÖFF-i tegevjuhi Mikk Granströmi sõnul tunnustab kongressi Tallinnas korraldamine nii festivali kui ka Eestit ning annab kohalikele filmitegijatele ja teadlastele võimaluse luua rahvusvahelisi otsekontakte.

„Kõik suured ja uhked dokumentaalfilmid, mida oleme harjunud telekast vaatama, saavad tegelikult alguse just sellistest kongressidest. Üks põhjus, miks siia tullakse, on soov leida sellest regioonist huvitavaid tegijaid,” sõnas Granström.

Granström tõi näiteks, et digitaliseerimise ja tehisintellekti teemal osaleb kongressil ka teadlane Jaan Aru. Tema sõnul on Eesti üks esimesi riike, kus tehisintellekti arengut rakendatakse sellisel kujul näiteks hariduses, mistõttu on teistel riikidel Eestilt palju õppida.