Artikkel

Eesti esimese tuumajaama jaoks sõelale jäänud kolm asukohta

Eesti valitsus jättis esimese BWRX-300 tuumajaama võimalikest asukohtadest sõelale Madala, Malla ja Letipea. Fermi Energia võib ehitusloa taotleda 2029. aastal.

Eesti esimese tuumajaama jaoks sõelale jäänud kolm asukohta
Lugemisaeg: 2 Minutit
Jälgi Google'is

Eesti valitsus jättis riigi esimese tuumajaama võimalikest asukohtadest sõelale kolm paika Viru-Nigula piirkonnas: Madala, Malla ja Letipea. Neisse kavandatakse Fermi Energia arendatavat kahe 300-megavatise GE Vernova Hitachi Nuclear Energy BWRX-300 väikereaktori rajatist.

Kolm asukohta Lüganuse vallas jäeti plaanidest välja riigikaitselistel põhjustel. Otsus põhines Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhistel, mida kasutatakse tuumajaama asukohaga seotud riskide hindamisel.

Fermi Energia projektijuhi Agnes Lihtsi sõnul vähenes küll võimalike asukohtade arv, kuid plaanidega on endiselt seotud kaheksa omavalitsust. Tuumajaama kõrval tuleb kavandada elektriühendused, jahutusveetorustikud, juurdepääsuteed ja muu vajalik taristu, mille trassid võivad läbida nende omavalitsuste territooriume.

„Seni kaalutud alajaamade asukohad ei ole samuti muutunud,“ ütles Lihts.

Eesti loodab reaktorite asukoha valida 2027. aasta lõpuks. Kindel otsus projektiga edasi liikuda peaks sündima 2030. aastaks ning jaam võiks valmida umbes 2035. aastal.

Fermi Energia teatel kavatseb ettevõte esitada kavandatava jaama ehitusloa taotluse 2029. aastal ning alustada ehitust 2031. aastal.

Valitsuse hinnangul aitaksid reaktorid Eestil suurendada energiasõltumatust, sest riik sõltub suurel määral imporditud elektrist ja kodumaisest põlevkiviõlist.

Riigikogu võttis 2026. aasta juunis vastu seaduse, mis lubab Eestis tuumaenergiat arendada. Seadus peaks jõustuma 2027. aasta alguses.

Aasta alguses korraldatud küsitlus näitas, et suur enamus Eesti elanikest toetas tuumajaama rajamist.

Eesti projektis võetakse arvesse Kanadas Darlingtonis arendatava BWRX-300 jaama kogemusi. Sellest peaks saama esimene seda tehnoloogiat kasutav rajatis ning esimene reaktor peaks seal alustama tööd umbes 2030. aasta paiku.

BWRX-300 on GE Vernova Hitachi välja töötatud 300-megavatine keevaveereaktor, mis põhineb väljakujunenud keevaveereaktori tehnoloogial, kuid kasutab oluliselt lihtsustatud konstruktsiooni.

Allikasnucnet.org
Laura Mägi

"Tehnoloogia liigub kiiremini kui kunagi varem ja ma naudin selle jälgimist. Iga uus seade või rakendus jutustab loo inimlikust loovusest."

Jäta kommentaar

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene.