5 Minutit
Laborituledes helgib midagi, mis paljudele patsiendile on seni tundunud kauge lootus. Siin ei valmistata tavalist tabletti ega laotsata ampulle rivihaaval. Siin muudetakse inimese enda immuunsüsteemi rakke relvadeks, mis oskavad vähi sihtmärgid ära tunda ja hävitada. Lootus on reaalne.
Kuidas see toimib ja miks see on teine teraapiale loogiline pööre
Traditsioonilised meetodid on olnud teada: kirurgia, keemiaravi ja kiiritus. Need aitavad paljusid, aga mitte kõiki. Lisaks võivad keemiaravi kõrvaltoimed olla tugevad ja mõnikord eluohtlikud. Sellises kontekstis on rakuravi avanud uue tee – kasutame patsiendi enda T-rakke, muudame neid laboris ja tagastame organismi, et need otsiksid ja hävitaksid vähirakke.
Protsess on lihtsam väljendada kujundlikult kui tegelikult läbi viia. Arstid võtavad patsiendilt veriülekande-laadse proovi, eraldavad sellest T-rakud, õpetavad need ära tundma vähirakke, paljundavad neid ja siiravad patsiendile tagasi. Tulemuseks võib olla pikaajaline vähivabadus või isegi täielik tervenemine. See ei ole igapäevane ravikuur. See on pigem ühekorraprotseduur, mis võib muuta patsiendi haiguse kulgu radikaalselt.
PERH, Tartu Ülikool ja Icosagen: miks nüüd Eestis?
Suured rahvusvahelised ravimifirmad pakuvad maailmas kitsalt verevähi vastu mõeldud CAR-T lahendusi, aga väikerahvustega turgudel — nagu Eesti — ei tasu nendega turule tulla. Seni on see tähendanud, et Eesti patsientide rakud saadeti välismaale, mis pikendas oluliselt ravi algust. Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikool ja Icosagen otsustasid selle tühimiku täita ja luua kohaliku tootmisvõimekuse.
Projekt nõuab palju: puhtad tootmisruumid, ranged protseduurid, kvalifitseeritud personal ja spetsiifiline varustus. PERH pidi oma apteegiruumid ümber ehitama, sisustama lüüsid ja soetama seadmeid, mida tarnis Saksa firma Miltenyi Biotec. Nüüdseks on esimesed katsetootmised tehtud ja tulemused julgustavad.
Esimesed katsetused ja numbrid, mis panevad mõtlema
Eestlaste esimene täismahus tootmisprotsess kestis 12 päeva. Selle aja jooksul inkubeeriti ja paljundati rakke, mis olid algselt sadades miljonites. Tanel Mahlakõivu sõnul panid nad inkubaatorisse 100 miljonit T-rakku, mis paljunesid lõpuks 1,6 miljardiks rakuks. Umbes pooltel neist kandis uut CAR-retseptorit, mis on vajalik kasvajate äratundmiseks.
Arvutused annavad perspektiivi: teoreetiliselt on vaja miljon CAR-T rakku ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Seega keskmisele 60 kilogrammisele patsiendile läheb tarvis umbes 60 miljonit rakku. Meie tootmine oli peaaegu sada korda suurem, mis pakub reservi ja näitab et protsess töötab.
Oluline on, et protsess püsis steriilne ja kontrollitud. See ei tähenda, et takistusi ei olnud. Mehhanismis on mitmeid nõelu ja võimalikke ebaõnnestumisi, kuid töörühm kõrvaldas ilmnenud vead jooksvalt ja lõpptulemus oli kvaliteetne.
Mida tuleb veel ära teha enne rutiinset kasutamist
Tehniliselt valmis olemine on vaid osa tööst. Järgmine samm on tõestada tootmisahela täielik kinnisus: põletus- ja pesukindlus on siin metafoor, kuid reaalses elus tähendab see, et süsteemi ei tohi sisse lipsata ükski seen või bakter. Selle kontrollimiseks pannakse tootmise asemel masinasse kasvumeedia. Kui ükski mikroorganism ei hakka kasvama, on võimalus ohutuks patientide saabumiseks parem.
Pärast steriilsuse kinnitamist kavandavad teadlased valmistada testravimi kolme doonori rakkudest. See testravim ei lähe patsiendile, kuid see on oluline samm kinnitamaks, et tootmislabor saab reaaltootmiseks valmis. Kui kõik dokumendid ja andmed on koos, pannakse kogu materjal ravimiametile hindamiseks.
Regulatiivne rada ei ole lühike. Ravimiameti otsus sõltub dokumentide põhjalikkusest, kvaliteedikontrollist ja võimalikest parandusettepanekutest. Töörühm loodab esitada avalduse juba suve jooksul ja loodab, et sügiseks võiks olla võimalik alustada. Nagu Annett Vapper tabavalt ütleb, ei räägita enam aastatest, vaid kuudest.
Lisaks administratiivsetele sammudele tuleb koolitada personal, tõhustada postiprotseduuri jälgimist ja luua koostöö mudel tervisekassaga, et ravi oleks kättesaadav patsientidele, kes sellest kõige enam sõltuvad.
Mida see tähendab Eesti meditsiinile laiemalt?
See projekt ei loo ainult ühte tootmisliini. See rajab vundamendi täiesti uue tüüpi ravimite ja biotehnoloogiate arendamiseks Eestis. Kui haiglad omandavad oskusi CAR-T manustamisel ja kõrvalnähtude juhtimisel, koguneb teadmisbaas, mis on edasiseks innovatsiooniks asendamatu. See loob ka potentsiaali koostööks teadus- ja äriringkondade vahel ning vähendab sõltuvust välismaistest laboritest.
Keskmisele lugejale võib see tunduda tehnilise eksperimendina, kuid inimese vaatenurgast on see piltidel nägematu, aga eluliselt oluline muutus: lühem ooteaeg, väiksem logistiline koormus ja võimalus alustada ravi kiiremini. Kiirem ravi võib päästa elu.
Võtmesõnadeks on kvaliteet, ohutus ja koostöö. Need ei tule iseenesest. Nende nimel tehakse siin kohal iga päev mitut tööd: ehitatakse ruume, kontrollitakse protsesse, kirjutatakse dokumente ja koolitatakse meditsiinipersonali. See pole ainult tehnikaajalugu. See on inimeste haiguslugu, mis võib saada uue lõpu.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad Eesti vähipatsientide rakud peagi alati oodatud ravile kohapeal muundatud. See muudab nii ravi logistikat kui ka patsiendi kogemust. Ja rahvas, kelle jaoks iga päev loeb, võib loota, et selle lootuse realiseerumine on lähemal kui kunagi varem.
Allikas: novaator.err
Jäta kommentaar