3 Minutit
16. mail avab Stockholmi kesklinnas Duerr galerii grupinäituse, kus esinevad Vano Allsalu, Gerda Hansen, Siiri Jüris, Carl-Robert Kagge ja Mart Vainre. Näitus kannab pealkirja Errare humanum est. Maalikunst tehisintellekti ajastul ning jääb avatuks kuni 27. juunini. See eksponeerib, kuidas Eesti maalikunstnikud eri põlvkondadest suhestuvad tehisintellekti (AI), digitaalse pildi- ja 3D-modelleerimise ning masinõppe kasvava mõjuga visuaalkultuuris.
Miks see oluline on Eesti publikule ja turule
Eesti on tuntud kui e-riik ja digiuuenduste varajane kasutaja pärast Tiigrihüpet. Tehisintellekti levik Eestis – näiteks ChatGPT ja muud generatiivsed platvormid – on ettevõtete ja avaliku sektori poolt kiiresti omaks võetud. Kunstnike nägemus toob aga laiemale avalikkusele ja tehnoloogiahuvilistele perspektiivi, kuidas AI mõjutab loovtööd, intellektuaalomandit ning digitaalse kunsti turgu nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Tehnilised töövahendid ja looming
Näituse tööd kasutavad tehisintellekti pigem koostööpartnerina: algoritmid, generatiivsed mudelid, andmeanalüüs ja 3D-modelleerimine toimivad tööriistadena, mis loovad ootamatuid kompositsioone ja hübriidseid kujutisi. Selline lähenemine erineb täielikust automatiseerimisest – kunstnikud tajuvad AI-d kui vahendit, mis avab uusi ideid ja visuaalseid nihkeid, mis üksi inimese loomingus ei ilmneks.
Võrdlus ja eelised
Võrreldes traditsioonilise fotograafia 19. sajandi kriitikaga, käsitletakse AI-d näitusel tänapäevase tingimusena, mitte eksistentsiaalse ohuna. Tehisintellekti eelised kunstis hõlmavad kiirust prototüüpimisel, iteratiivset katsetamist, uute esteetiliste kombinatsioonide leidmist ja võimalust töödelda suuri visuaalseid andmehulki. Samas rõhutavad kunstnikud, et AI ei asenda intuitsiooni ega kontekstitunnetust.
Kasutusjuhtumid ja turu mõju Eestis
Näitus annab ka praktilisi impulsse: galerii- ja muuseumitöötajad, digitaalagentuurid ja idufirmad Eestis saavad näha, kuidas AI integreerub loomeprotsessi. See mõjutab digiturundust, NFT- ja digigraafika turgu, haridust ning võimalusi koostööks loome- ja tehnoloogiasektori vahel. Kuraator Stella Mõttus ja Kumu maalikogu endine kuraator Liisa Kaljula märkisid, et projekt sai alguse 2022. aastal ja peegeldab platvormide kiiret arengut – samal ajal kui Los Angeles avab muuseumi, mis keskendub AI-piltidele, on Eesti keskustel võimalus kujundada tasakaalustatud kultuuripoliitikat ja ärimudeleid.
Järeldus
Errare humanum est pakub tehnoloogiale avatud, samas reflekteerivat vaatenurka: tehisintellekt ei ole ainult tööriist või oht, vaid ka dialoogiväli, mis Eestis võib mõjutada nii loovtööstusi, haridust kui ettevõtlust. Näitus on oluline kohtumispaik tehnoloogia-, kunsti- ja avaliku sektori esindajatele, et arutada AI eetikat, autorlust ja turuvõimalusi Eesti kontekstis.
Allikas: kultuur.err
Jäta kommentaar