Valitsuse osalus OpenAI-s ja tehisintellekti rikkusfond

Kujutage ette, et liiduvõim omab osa ühest maailma mõjukamast tehisintellekti laborist. Tundub nagu süžeepööre, kuid Washingtoni väidetakse olevat koputanud OpenAI uksele.

Värske raporti järgi on Trumpi administratsioon alustanud läbirääkimisi OpenAI tegevjuhi Sam Altmaniga, et valitsus võtaks ettevõttest omandiosa. Ettepanek on seotud julgema ideega: avaliku "tehisintellekti rikkuse" fondiga, mis haaraks AI loomatud väärtusest osa ja suunaks selle tagasi Ameerika kodanike juurde.

Idee ise pärineb OpenAI-st. Sel aastal pakkus ettevõte välja mehhanisme AI majanduslike kasude laiemaks jaotamiseks, et hüved ei koguneks vaid varajastele investoritele ega kitsale huvigruppide ringile. Nüüd näib see mõte olevat leidnud võimaliku partneri USA valitsuses.

Air Force One'is ütles president Trump reporteritele, et oli plaani arutanud suurte AI-firmade juhtidega ning esitas selle sammuna, mis võimaldaks tavalistel ameeriklastel saada suurte tehnoloogiaettevõtetega ametlikeks äripartneriteks. See pole esimene kord, kui administratsioon on püüdnud omandiosalusi: eelmisel aastal investeeris ta ligikaudu 9 miljardit dollarit, et omandada umbes 10 protsenti Intelist, mis näitas valitsuse uut huvi strateegiliste kasumile orienteeritud ettevõtete osaluste vastu.

Mida valitsuse osalus tegelikult muudaks? Esiteks annaks see föderaalvõimule tugevama sõna selle üle, kuidas ja millal AI-mudelid avalikkuse ette jõuavad. Administratsioon andis hiljuti välja täidesaatva korralduse, kutsudes ettevõtteid vabatahtlikult esitama AI-mudeleid regulatiivseks läbivaatuseks enne avalikustamist. OpenAI, haruldane ettevõte, mis on valmis otseselt koostööd tegema, on väidetavalt nõustunud selle tingimusega, pakkudes regulaatoritele oma viimaseid mudeleid enne avalikku juurutamist.

Mängus on vastandlikud jõud. Ühel pool on riikliku julgeoleku mured, avaliku ohutuse nõuded ja soov demokraatlikult jagada AI kasu. Teisel pool on tööstuse hirmud, et riiklik omand või enne avalikustamist tehtav järelevalve võib lämmatada innovatsiooni, aeglustada juurutamist ja luua geopoliitilisi pretsedente, mida teised riigid võivad matkida.

Õiguslikult ja poliitiliselt tekitab suveräänse laadse AI-fondi idee palju küsimusi. Kuidas määratletaks hinnang era-AI-ettevõtte osalusele, mille põhiväärtused on mudelid, andmekogud ja kiiresti arenev intellektuaalomand? Kes haldaks fondi ja milliste reeglite alusel tulud ümber jagataks? Vastused pole veel avalikud ning läbirääkimised on väidetavalt algfaasis.

See pole lihtsalt finantsmaneuver; see on eksperiment valitsemises, mis testib, kuidas demokraatiad saavad jagada transformatiivse tehnoloogia kasu, ilma et hävitataks selle arengut vedavaid jõudusid.

Oodata on rangeid ülevaatamisi regulaatoritelt, konkurentidelt ja kodanikuühiskonna rühmadelt, kui lugu areneb. Panused on nii majanduslikud kui sümboolsed ning sõltumata kokkuleppe suunast muudab see arutelusid selle üle, kes omab tehisintellekti tulevikku.