4 Minutit
Eesti taastuveenergiaettevõte Evecon on esitanud Lääneranna vallale detailplaneeringu taotluse ja soovib Lihula loodekülje alla rajada andmekeskuse, mille elektritarve võib planeeringu kohaselt ulatuda kuni 100 megavati. Samuti on piirkonnas huvi tundnud vähemalt üks teine arendaja, kes kaalub valla maatüki reserveerimist ja täiendavate analüüside tegemist.
Projekti põhiandmed ja rajatised
Planeeringu ala suuruseks on umbes 22,4 hektarit. Plaanide järgi võiks kompleksi kuuluda kuni kuus andmekeskusehoonet, kuus jahutusrajatist, 330 kV alajaam ning kuni kuus abihoonet. Evecon arendab samas piirkonnas ka suuremahulist akuparki ja on varasemalt koostöös partneritega rajanud 77 MW Kirikmäe päikesepargi; hetkel käib 55 MW / 250 MWh akupargi ehitus, mis peaks saama Eestis kõige mahukamaks. Ettevõtte tegevjuht on toonud välja, et andmekeskuste rajamine oleks loogiline samm nende energiatootmise ja -salvestamise ärimudeli laiendamisel.
Tehnilised kaalutlused
Andmekeskused nõuavad suurt elektrivõimsust ja efektiivset jahutust. Plaanitud 100 MW-suuruses keskuses tuleb lahendada võrguühendused, redundantsus ja jahutuslahendused — alates õhkjahutustest kuni veepõhiste süsteemide või vedelikuimmersi jahutuse kasutamiseni. Lääneranna ametnike sõnul ei ole piirkonnas veepuudust ning kaalutakse võimalust kasutada ja taaskasutada keskuse poolt soojendatud vett, mis loob potentsiaali tööstussümbioosiks või soojuse suunamiseks kohaliku kaugküttesüsteemi.

Kohalik kontekst ja turuvõrdlus
Eesti on andmekeskuste mahu poolest alles kasvufaasis: seni on valminud üks kaasaegne andmekeskus Greenergy Data Centersi lähedal Tallinnas, mille hetke maht on ühes hoonekompleksis umbes 30 MW, kuid võimalus on laiendada. Samas plaanib taastuvenergiaettevõte Sunly Läänemaale rajada kuni 180 MW andmekeskuse, mille ehitusmaksumus hinnanguliselt ulatub 1,7 miljardi euroni ja mis hõlmaks ligi 10% Eesti tipuenergiatarbimisest. Lihula projektist võib kujuneda oluline liigutus Eesti hajutatud andmekeskuste maastikul — eriti kui integreerida kohalik roheenergia ja akusüsteemid.
Võrdlus Põhjamaadega
Põhjamaad on sõlminud suuri andmekeskuslepinguid tänu stabiilsele energiapakkumisele ja külmema kliima eelistatud jahutamistingimustele. Eesti eelis on roheenergia kasv ja paindlikkus — kuid võrgupiirkondade ja investeeringute mahud on seni olnud väiksemad. Lihula näide illustreerib, kuidas renewables + storage + andmekeskus mudel võib muuta Eesti konkurentsivõimet.
Eelised, kasutusjuhtumid ja mõju Eesti ettevõtetele
Eelised - Rohelistele energiaallikatele põhinev andmekeskus vähendaks CO2- jalajälge ja meelitaks vastu huvi pilveteenuste pakkujatelt, kes nõuavad madalat süsinikuintensiivsust. - Akuparkide olemasolu aitab lühiajaliselt stabiliseerida võrgukoormust ja toetada kõrgemat andmekeskuse nõudlust. - Soojuse taaskasutus avab võimalused lähiregiooni kaugkütte või tööstuspartnerite soojavarustuseks.
Kasutusjuhtumid
- Pilveteenuste andmetöötlus ja varundamine, kohalike IT-ettevõtete madalama latentsusega hostimine, riiklikud e-teenused ja andmekaitsega seotud teenused.
Mõju ärile ja tarbijale
- Kohalikud ettevõtted saavad kasu madalamast latentsusest ja usaldusväärsemast teenindusest; avalik sektor saab tuge oma andmetöötluse hajutamiseks. Samas võib suur andmekeskus mõjutada kohalikku elektritarbijate hinnataset ja vajadust täiendavate võrguinvesteeringute järele.
Risksid ja edasine ajakava
Praegu on plaanid algstaadiumis: tuleb läbi viia keskkonna- ja mõjuanalüüsid, koordineerida võrguehitusega ning saada vajalikud ehitusload. Lääneranna abivallavanem toob välja, et seni pole kohalike seas tekkinud märkimisväärset vastuseisu ja tagasiside on olnud valdavalt positiivne, kuna projekt võib tuua kõrgepalgalisi töökohti.
Järeldus
Lihula lähistele kavandatav andmekeskus peegeldab Eesti suundumust siduda digiteenuste kasv taastuvenergia ning akulahendustega. Kui projektid — nii Eveconi kui võimalik teine arendaja — realiseeruvad, võib see tugevdada Eesti rolli Põhja-Balti andmekeskuste kaardil ja pakkuda kohalikele äriklientidele uusi võimalusi.
Allikas: err
Jäta kommentaar