Lihula lähistele plaanitakse kuni 100 MW andmekeskust

Eesti taastuvenergiaettevõte Evecon on esitanud Lääneranna vallale detailplaneeringu taotluse, et rajada Lihula loodeserva andmekeskus, mille elektritarve võib planeeringu järgi ulatuda kuni 100 megavatini. Piirkonna vastu on huvi tundnud ka vähemalt üks teine arendaja, kes kaalub valla maa-ala reserveerimist ja täiendavate analüüside tegemist.

Projekti põhiandmed ja rajatised

Planeeringuala suurus on umbes 22,4 hektarit. Plaanide kohaselt võiks kompleksi kuuluda kuni kuus andmekeskusehoonet, kuus jahutusrajatist, 330 kV alajaam ning kuni kuus abihoonet. Evecon arendab samas piirkonnas ka suuremahulist akuparki ning on varem koos partneritega rajanud 77 MW Kirikmäe päikesepargi. Praegu käib 55 MW / 250 MWh akupargi ehitus, millest peaks saama Eesti suurim. Ettevõtte tegevjuht on öelnud, et andmekeskuste rajamine oleks loogiline samm energia tootmise ja salvestamise ärimudeli laiendamisel.

Tehnilised kaalutlused

Andmekeskused vajavad suurt elektrivõimsust ja tõhusat jahutust. Kuni 100 MW võimsusega keskuse puhul tuleb lahendada võrguühenduste, redundantsuse ja jahutusega seotud küsimused – alates õhkjahutusest kuni veepõhiste süsteemide või vedelikimmersioonjahutuseni. Lääneranna valla ametnike sõnul piirkonnas veepuudust ei ole ning kaalutakse võimalust kasutada ja taaskasutada keskuse soojendatud vett. See looks eeldused tööstussümbioosiks või soojuse suunamiseks kohalikku kaugküttesüsteemi.

Kohalik kontekst ja turuvõrdlus

Eesti andmekeskuste turg on mahu poolest alles kasvufaasis. Seni on Tallinna lähedal valminud üks kaasaegne Greenergy Data Centersi andmekeskus, mille praegune maht on ühes hoonekompleksis umbes 30 MW, kuid mida on võimalik laiendada. Samal ajal plaanib taastuvenergiaettevõte Sunly rajada Läänemaale kuni 180 MW andmekeskuse, mille ehitusmaksumus ulatub hinnanguliselt 1,7 miljardi euroni ning mis hõlmaks ligi 10% Eesti tipuelektritarbimisest. Lihula projektist võib kujuneda oluline samm Eesti hajutatud andmekeskuste turul, eriti juhul, kui sellega integreeritakse kohalik taastuvenergia ja akusüsteemid.

Võrdlus Põhjamaadega

Põhjamaad on meelitanud suuri andmekeskuse investeeringuid tänu stabiilsele energiavarustusele ja külmemast kliimast tulenevatele soodsatele jahutustingimustele. Eesti eeliseks on kasvav roheenergia tootmine ja paindlikkus, kuid võrkude võimekus ning investeeringute mahud on seni olnud väiksemad. Lihula näide illustreerib, kuidas taastuvenergia, energiasalvestuse ja andmekeskuse ühendamine võib Eesti konkurentsivõimet kasvatada.

Eelised, kasutusjuhtumid ja mõju Eesti ettevõtetele

Eelised – taastuvenergial põhinev andmekeskus vähendaks CO₂-jalajälge ja ärataks huvi pilveteenuse pakkujates, kes nõuavad madala süsinikuintensiivsusega lahendusi. Akuparkide olemasolu aitab lühiajaliselt stabiliseerida võrgukoormust ning toetada andmekeskuse suuremat energiavajadust. Soojuse taaskasutus avab võimalusi lähiregiooni kaugkütte või tööstuspartnerite soojavarustuseks.

Kasutusjuhtumid

• Pilveteenuste andmetöötlus ja varundamine, kohalike IT-ettevõtete väiksema latentsusega majutus, riiklikud e-teenused ning andmekaitsega seotud teenused.

Mõju ärile ja tarbijale

• Kohalikud ettevõtted võivad saada kasu väiksemast latentsusest ja töökindlamast teenusest, avalik sektor aga tuge andmetöötluse hajutamiseks. Samas võib suur andmekeskus mõjutada kohalike elektritarbijate hinnataset ning suurendada vajadust täiendavate võrguinvesteeringute järele.

Riskid ja edasine ajakava

Plaanid on praegu algstaadiumis: teha tuleb keskkonna- ja mõjuanalüüsid, koordineerida võrgu väljaehitamist ning saada vajalikud ehitusload. Lääneranna abivallavanema sõnul ei ole kohalike seas seni märkimisväärset vastuseisu tekkinud ning tagasiside on olnud valdavalt positiivne, sest projekt võib tuua piirkonda kõrgepalgalisi töökohti.

Järeldus

Lihula lähistele kavandatav andmekeskus peegeldab Eesti suundumust siduda digiteenuste kasv taastuvenergia ja akulahendustega. Kui nii Eveconi projekt kui ka võimaliku teise arendaja plaanid realiseeruvad, võib see tugevdada Eesti rolli Põhja-Balti andmekeskuste kaardil ning pakkuda kohalikele äriklientidele uusi võimalusi.