3 Minutit
Alates 1. juulist arvestab Elering Kiisa avariireservelektrijaama panust Balti sagedusreservide turul 25 megavati võrra väiksemas mahus. See tähendab, et Kiisa saab edaspidi pakkuda kuni 225 MW kiiret tootmise suurendamise võimsust ja kuni 40 MW tootmise vähendamise reservi. Muudatus on samm turupõhise sagedusreservide arengu suunas ning võib lühiajaliselt mõjutada sagedusreservide hankimise kulusid.
Miks otsus tehti?
Elering ja valitsus viitavad kasvavale turupõhiste pakkujate hulgale ja paremnenud konkurentsile. Süsteemihalduri analüüs näitab, et turul on pakkujaid rohkem kui enne (kasv ~185%) ja pakkumiste maht on suurenenud ligikaudu 75%. Energeetika- ja keskkonnaministri suunis ning konkurentsiameti soovitus andsid aluse sammuks, mille eesmärk on vähendada süsteemihalduri erareservide osakaalu ja soodustada uute võimsuste turupõhist lisandumist.
Tehniline ja turuline mõju
Elering rõhutab, et otsus ei ohusta varustuskindlust praeguse turuolukorra juures: Kiisa jääb hädaolukordadeks kättesaadavaks ning Euroopa Liidu eriloa alusel kasutatavaks. Siiski võib avalduda ajutine hinnatõus, eriti tasakaalustamistasu kaudu. Eleringi esitatud näite järgi oleks Kiisa mahu vähendamine olnud aasta esimeses neljas kuus suurendanud kulusid umbes 8% ehk ligikaudu 600 000 euro võrra.
Võrdlus alternatiivtehnoloogiatega
Balti sagedusreservide turu laienemine loob ruumi alternatiividele nagu suuremahulised akupangad (energy storage), hüdroakud, võrgutasakaalustuse (demand response) lahendused ja hajutatud taastuvenergia ning virtuaalsetele reservidel põhinevatele teenustele. Globaalsete trendidega kooskõlas liigub Eesti turu suund väiksemate, paindlikemate ja digitaalsete lahenduste kasuks, mis toetavad nutivõrgu (smart grid) arengut.
Eesti ettevõtetele ja tarbijatele
Lühiajaliselt võivad ettevõtete võrgutasakaalustuse kulud suureneda, mis mõnevõrra mõjutab ka tööstussektori sisendeid. Pikas perspektiivis tõstab konkurents turu efektiivsust, soodustades investeeringuid uutesse võimsustesse ja tehnoloogiatesse, mis võivad lõppkokkuvõttes vähendada elektri hinda tarbijatele. Eesti turule annab see signaali investoritele—soov luua konkurentsivõimelisi, turupõhiseid sagedusreserve.
Kasutusjuhtumid ja eelised
- Kiisa jätkab kui tagavara kriitilistes olukordades (võrgurike, importvõimsuse kadumine).
- Turupõhised sagedusreservid võimaldavad kiiremat tehnoloogiainnovatsiooni (aknupangad, automatiseeritud tasakaalustusteenused).
- Ettevõtted saavad arendada energiajuhtimise ja nõudluse reageerimise (demand response) lahendusi, mis teevad võrgu stabiliseerimise kuluefektiivsemaks.
Kestlikkus ja tulevik
EU erand Kiisa arvestamiseks lõpeb 2028. aastal ning valitsus on kavandanud Kiisa müüki selleks ajaks. See ajakava soodustab turupõhiste alternatiivide kiiremat juurdumist Eestis. Elering jätkab sagedusreservide turu ja varustuskindluse regulaarset hindamist ning on valmis vajadusel arvesse võtma Kiisa võimsust suuremas mahus, kui tekib süsteemne nappus või võrguintsident.
Kokkuvõttes on tegu strateegilise sammuga Eesti energiasüsteemi turustamise ja digitaliseerimise suunas: lühiajaline kuluvolatiilsus võib tuua pikaajalise kasu konkurentsi, investeeringute ja tehnoloogilise uuenduse kaudu.
Allikas: err
Jäta kommentaar