Euroopa kohus määras Google'ile 4,1 miljardi euro trahvi

Euroopa kohtu otsus tabas tehnoloogiasektorit nagu kõrvakiil: Google peab maksma 4,1 miljardit eurot, sest kohus lükkas tagasi ettevõtte edasi kaebuse pikaajalises Androidi konkurentsijuhtumis. Otsus sulgeb peatüki, mis algas 2018. aastal, ja saadab platvormiomanikele selge signaali.

Vaidluse keskmes olid kolm tavasid, mida Euroopa Komisjon süüdistas Googlet kasutavat konkurentide lukustamiseks mobiiliturult välja. Esiteks sidusid litsentsitingimused juurdepääsu Google Play poodi Google'i otsingu ja Chrome'i brauseri eelsättimisega. Teiseks maksis Google suurtele seadmetootjatele ja mobiilioperaatoritele, et tema otsing oleks telefonides ja tahvelarvutites vaikimisi. Kolmandaks kasutas ettevõte lepingulist survet, et piirata seadmeid, mis jooksutavad muudetud või alternatiivseid Androidi versioone. Mõned neist taktikatest suunasid turgu ühele poole. Kohus leidis, et need suunamised ületasid seaduslikku piiri.

Samas märkisid kohtunikud ka nüanssi: Android ei keelanud kasutajatel otseselt alternatiivsete brauserite või otsingumootorite allalaadimist. Tarbijad said ikkagi paigaldada konkurente. Kuid seadetootjate (OEM) lepingute, vaikeseadete ja rahaliste stiimulite kombinatsioon kahjustas kohut arvates konkurentsi olulisel määral.

Google reageeris kiiresti, korrates tuttavaid seisukohti. Ettevõtte pressiesindaja sõnul ei võta otsus arvesse Google'i investeeringuid Androidi avatusse ja tasuta saadavusse ökosüsteemile. Google toob esile, et ta muutis litsentsilepinguid 2018. aastal, et vastata Komisjoni algsetele muredele, ning tegevjuhi Sundar Pichai avaldused on kirjeldanud ettevõtte lähenemist pigem tarbija valiku säilitamisena kui selle piiramisena.

See kohtuotsus tähistab 2018. aastal alanud õigusliku saaga lõppu ja rõhutab Euroopa valmisolekut viia konkurentsivastased vaidlused kõrgeimasse kohtuastmesse.

4,1 miljardi euro suurune trahv vähendati veidi varasemast 4,3 miljardi eurost pärast täiendavaid menetluslikke kohandusi 2022. aastal. Sellegipoolest kuulub see Euroopa ametivõimude poolt üksikule tehnoloogiaettevõttele määratud suurimate regulatiivsete trahvide hulka. See ei ole siiski ainuke hiljutine sanktsioon, millega Google on silmitsi seisnud. 2024. aastal trahvis komisjon Google'i 2,4 miljardi euroga väidetava kuritarvitamise eest ostude võrdlusteenuses ning 2025. aastal määrati veel üks 2,95 miljardi euro suurune trahv tema reklaamitoodete soosimise eest.

Teistel aladel on riiklikud kohtud välja käinud oma otsustega. 2024. aasta oktoobris määras Venemaa kohus äärmiselt suure, laialdaselt sümboolseks kajastatud trahvi, mis oli seotud sisumodereerimise poliitikatega. Ja hiljuti teatas Rootsi kohus eraldi 1,5 miljardi dollari suurusest trahvist, mis oli seotud konkurentsiküsimustega. Koos võttes maalivad need otsused pildi globaalsetest regulatiivsetest oludest, mis muutuvad vähem sallivaks domineerivate platvormide turgu enda kasuks kallutamise suhtes.

Mis järgmiseks? Google'i jaoks tähendab praktiline tagajärg rahalist lööki ja mainekahju. Seadetootjate ja operaatorite jaoks võib see tähendada lepingute ümberläbirääkimisi ja suuremat vabadust pakkuda alternatiivseid vaikeseadeid. Konkurentide ja idufirmade jaoks võib otsus avada järkjärgulisi võimalusi konkureerida mobiilse levituse ja eelsätitud teede eest. Regulaatorite jaoks on see kinnituseks: nende käsutuses olevad tööriistad, nagu ühinemiste kontroll, konkurentsi uurimised ja suured trahvid, jäävad kasutada.

Regulatiivne surve on nüüd oodatav osa Google'i suuruses äritegevusest. See reaalsus kujundab strateegilisi otsuseid ettevõtte sees ja kogu sektoris aastaid ette. Küsimus ei ole enam selles, kas võimsaid platvorme uuritakse; vaid selles, kuidas nad kohanevad, kui reegleid jõustatakse.