Viljandisse kavandatav 200 MW gaasijaam ja energiajulgeolek

Eesti riik kavatseb järgmise kümne aasta jooksul rajada mitu juhitavat gaasielektrijaama, et vähendada riski kogu elektrisüsteemi korraga kukkumiseks. Riiklik võrguhaldur Elering on esialgu määranud viis potentsiaalset piirkonda ning üks võimalik paiknemisvõimalus on Viljandi vald, kus Sakala Energia (Eveconi grupiga seotud ettevõte) on esitanud taotluse 200 MW võimsuse jaama rajamiseks Tõrrekülasse. Projekti edasiliikumine sõltub detailplaneeringu ja ehitusloa kinnitamisest ning riigihankest, mis plaanitakse välja kuulutada veel tänavu.

Miks gaasijaamad Eesti tehnoloogilisse maastikku sobivad?

Eesti elektrivõrk on kiiresti kasvava taastuvenergia osakaaluga: tuule- ja päikeseenergia on kallutanud tootmispilti ajutiselt kõikuva poolele. Selle kõrval on kriitiline omada juhtitavat tootmisvõimsust, mis suudab võrku kiiresti stabiliseerida ja taastada. Gaasijaamad pakuvad seda fleksibiilsust — kiire käivitus, modulaarne võimsus ja võime töötada eri kütustel (näiteks maagaas või biogaas) teevad neist olulise nö tagavaraallika Eesti energiajulgeolekule.

Tehnilised omadused ja kasutusjuhtumid

Tüüpiline 200 MW gaasijaam kasutab kombineeritud tsükliga või väiksemaid gaasiturbiine, mis võimaldavad kiiret rampimist. Selline võimsus on eriti väärtuslik jaotusvõrgu taastamisel pärast riket: jaamad võivad pakkuda taaskäivitusteenust, ehk võimaldada võrgule toidet mitmest punktist korraga. Ärilistes kasutusjuhtumites tugevdab see näiteks andmekeskuste ja tööstuste elektrivarustuse usaldusväärsust, mis on Eesti digiteenuste ja eksportivat tööstuse konkurentsivõime seisukohalt olulised.

Võrdlus ja eelised

Võrreldes ainult taastuvenergia lahendustega pakuvad gaasijaamad paremat hädaolukordade haldamist ja kiiremat taastamist. Kui võrrelda mahukate elektrivarustuse lahendustega (bensiin-/diiselgeneraatorid), on gaasijaamad efektiivsemad ja sobivamad suuremate võimsuste jaoks. Lisaks võimaldab paigutuse lähedus gaasitrassile ja olemasolevale elektriliinile optimeerida kulusid ja ühenduste aja.

Mõju kohalikule kogukonnale ja turule

Viljandi vallale võib projekt tuua eelise kiiremas elektritaaste korral ja võimaluse saada osa jaamaga seotud tasust, mida kohalik omavalitsus saaks kasutada enda prioriteetide järgi. Omavalitsusel puudub täna reaalne õigus detailplaneeringu algatamisest keelduda, kuna asukoha valik tugineb tehnilis-majanduslikele tõenditele. Projekti kriitiline faktor on siiski ühiskondlik ja keskkondlik vastuvõetavus ning selged tehnilised lahendused, sealhulgas plaanid emissioonide vähendamiseks ja võimalus kasutada biogaasi.

Mida oodata riigihankest ja ajakavast

Riik kavatseb hankeid avalikustada lähiajal, et leida arendajad ja operaatorid. Kui Viljandi detailplaneering ja ehitusluba antakse, võib ehituse algus olla suunatud aastasse 2031. Tehnoloogiahuvilistele ja tööstusettevõtetele tähendab see uut arvestatavat osa Eesti energiasüsteemist, mis tugevdab võrgu taastamisvõimet ja toetab riigi strateegilist eesmärki tagada energiavarustuse stabiilsus ka kriisiolukordades.

Kokkuvõttes on gaasijaamade kavandamine osa laiemast lähenemisest — kombineerida taastuvenergia kiiret kasvu juhitavate tootmisvõimsustega, et Eesti saaks konkurentsivõimelise, vastupidava ja tehnoloogiliselt kaasaegse energiasüsteemi.