Eesti iduettevõtlus seab ühise sihi 2035. aastaks

Eestis algab uus iduettevõtluse hooaeg ambitsioonika küsimusega: milline peaks olema meie startup-ökosüsteem aastal 2035? Suve lõpp tõi ettevõtjad, investorid, tehnoloogiaettevõtete tugiorganisatsioonid ja poliitikakujundajad taas ühise laua taha. Botikus toimunud Startup Ecosystem Season Opening Party keskendus Eesti iduettevõtluse järgmisele arenguetapile ning sellele, kuidas muuta kohalik ettevõtluskeskkond järgmise kümne aasta jooksul veelgi tugevamaks.

Ürituse korraldasid koostöös Estonian Founders Society, EstBAN, EstVCA ja Startup Estonia. Õhtu põhiteemad olid Eesti Startup Vision 2035 esimene kavand ning arutelu selle üle, mida tähendab ettevõtte kasvatamine Eestis praegu – mitte ideaalses strateegiadokumendis, vaid igapäevases ärikeskkonnas.

Nagu Eesti startup-üritustel sageli juhtub, ei piirdunud õhtu ettekannete ja paneeliga. Vähemalt sama oluline oli inimestevaheline suhtlus. Väikesel turul võib üks juhuslik tutvustus, soovitus või kiire kohtumine viia uue kliendi, investeeringu, töötaja või rahvusvahelise partnerini.

Startup Vision 2035 keskendub seitsmele omavahel seotud valdkonnale

Visiooni põhieesmärk on positsioneerida Eesti 2035. aastaks ühe Euroopa usaldusväärseima ja tõhusama iduettevõtluse keskkonnana. See ei tähenda üksnes rohkem uusi ettevõtteid või suuremaid investeeringuid. Küsimus on terviklikus süsteemis, kus ettevõtjatel on võimalik ideest kiiresti tooteni jõuda, leida sobiv meeskond, kaasata kapitali ning müüa oma lahendusi välisturgudel.

Kavandatud strateegia käsitleb seitset valdkonda: ettevõtete kasv, rahvusvahelistumine, asutajad, talent, kapital, ettevõtluskeskkond ja eksperimenteerimine ning Eesti globaalne positsioon. Need teemad ei toimi eraldi.

Näiteks ei piisa tugevast tehnoloogiast, kui ettevõttel puudub ligipääs oskustöötajatele või kasvukapitalile. Hea investeerimiskliima ei loo tulemusi siis, kui kohalikel asutajatel pole piisavalt ambitsiooni, kogemust või ligipääsu rahvusvahelistele võrgustikele. Samuti ei too välisturgudele sisenemine edu ainult hea turunduse abil – vaja on skaleeritavat toodet, tugevat müügimeeskonda ja arusaamist kohaliku turu eripäradest.

Kasv ja rahvusvahelistumine käivad Eestis käsikäes

Eesti koduturg on väike. See on ühelt poolt piirang, kuid teisalt sunnib see iduettevõtteid juba varakult mõtlema ekspordile. Eesti kasutajad võivad olla uute digitaalsete teenuste kiireks testgrupiks, kuid jätkusuutlik kasv peab enamasti tulema Põhjamaadest, Euroopa Liidust, Ameerika Ühendriikidest või teistest globaalsetest piirkondadest.

See annab Eesti startup-ettevõtetele olulise eelise: kohalikud meeskonnad on sageli harjunud töötama rahvusvaheliselt, ingliskeelsetes tiimides ja digitaalsetes kanalites. Samas tähendab see, et toode peab olema algusest peale kohandatav erinevate riikide seadustele, maksekeskkondadele, kasutusharjumustele ja andmekaitsenõuetele.

Eesti e-riigi lahendused, digitaalne identiteet ja paindlikud avalikud teenused loovad siin hea katsekeskkonna. Tehnoloogiaettevõtted saavad uusi funktsioone ja ärimudeleid suhteliselt kiiresti valideerida. Kuid järgmine samm on muuta kohalik testkeskkond hüppelauaks, mis aitab ettevõtetel jõuda rahvusvaheliste klientideni, mitte jääda üksnes Eesti edulooks.

Asutajad ehitavad ettevõtteid juba täna

Pikaajaline visioon on vajalik, kuid ükski strateegia ei kasvata ettevõtet iseenesest. Selle töö teevad ära asutajad, töötajad ja juhid, kes lahendavad iga päev toote, müügi, rahastuse ja meeskonnaga seotud probleeme.

Ürituse paneelil osalesid Ergo Sooru DrHouse’ist, Kelly Lilles ALPA Kidsist ja Avery Schrader Modashist. Nende ettevõtted tegutsevad erinevates valdkondades ja arenguetappides, kuid arutelu näitas, et Eesti tehnoloogiaettevõtete väljavaade on endiselt optimistlik.

Iduettevõtlusega kaasnevad loomulikult ebaõnnestunud eksperimendid, ärimudeli muutmine, keerulised rahastusvoorud ja surve kiiresti kasvada. Need teemad kuuluvad startup-maailma juurde. Samal ajal kasvavad Eesti ettevõtted, katsetavad uusi tooteid ning otsivad aktiivselt kliente väljaspool koduturgu.

See on oluline ka Eesti tarbijatele ja tavapärastele ettevõtetele. Kui kohalikud startup’id arendavad uusi finantsteenuseid, haridustehnoloogiaid, tervisetehnoloogia lahendusi, küberturbe tööriistu või tehisintellektil põhinevaid tooteid, jõuavad nende mõjud lõpuks ka Eesti kasutajani. Mõni teenus muudab igapäevased toimingud kiiremaks, teine aitab ettevõttel automatiseerida kliendituge, analüütikat või raamatupidamist.

Tootefunktsioonid ja kasutusmugavus otsustavad rohkem kui idee

Tänapäeva tehnoloogiaturul ei piisa enam lihtsalt uudse idee esitamisest. Eduka toote puhul loevad kasutusmugavus, turvalisus, integreeritavus ja mõõdetav kasu. Eesti kasutajad ootavad digitaalsetelt teenustelt sageli sama sujuvat kogemust nagu e-pangalt või riigiportaalilt. See seab kohalikele arendajatele kõrged standardid.

Ettevõtete klientide jaoks on tähtsad näiteks API-liidestused, andmete lokaliseerimine, mitmekeelne kasutajatugi, GDPR-i järgimine ning võimalus ühendada uus lahendus olemasolevate töövoogudega. Tarbijarakenduste puhul muutuvad oluliseks lihtne registreerumine, kiire jõudlus mobiilis, läbipaistev hinnastus ja usaldusväärne klienditugi.

Võrreldes üleilmsete konkurentidega on Eesti ettevõtete eelis sageli kiirus ja paindlikkus. Väiksem meeskond saab kasutajate tagasisidet arvesse võtta kiiremini ning otsuseid tehakse lühema ahelaga. Puuduseks võib olla piiratud müügi- ja turundusressurss ning väiksem tuntus rahvusvahelisel turul. Seetõttu peab toode olema piisavalt eristuv, et konkureerida suuremate platvormide ja paremini rahastatud ettevõtetega.

Kapital, talent ja võrgustikud peavad arenema koos

Investorite küsimus “mis tuleb järgmisena?” kõlas üritusel korduvalt. Vastus on lai: uued ettevõtted, tehisintellekt, süvatehnoloogia, küberturve, rohetehnoloogia, digiharidus ning rahvusvahelised koostööprojektid. Lisaks on oodata uusi pitch’i-võimalusi, koolitusi, välisreise ja võrgustumisüritusi.

Kapitali kättesaadavus on Eesti startup-ökosüsteemi üks keskseid küsimusi. Varajases faasis vajavad ettevõtted ingelinvestoreid ja kiirendeid, kasvufaasis suuremaid riskikapitalifonde ning hiljem sageli ka strateegilisi partnereid. Kohalik investorkond on arenenud, kuid Eesti ettevõtete kasvupotentsiaal nõuab jätkuvalt rohkem rahvusvahelisi investoreid ja suuremaid investeerimisvõimalusi.

Sama tähtis on talent. Tehnoloogiaettevõtted konkureerivad arendajate, tootedisainerite, andmeteadlaste, müügijuhtide ja kogenud juhtidega kogu maailmas. Eesti peab suutma hoida siin loodud spetsialiste, meelitada juurde rahvusvahelisi eksperte ning pakkuma paindlikku keskkonda ka välismaalt töötavatele tiimiliikmetele.

Väike turg võib olla konkurentsieelis

Eesti suurus muudab koostöö kiiremaks. Asutajad tunnevad investoreid, investorid suhtlevad ülikoolidega ning ülikoolid teevad koostööd tugiorganisatsioonide ja ettevõtetega. Vajalik kontakt võib mõnikord sündida minutitega, mitte kuudega.

See tihe võrgustik on tugevam kui ükski üksik programm või strateegiadokument. Samas ei tohiks väiksus tähendada suletud ringi. Uued asutajad, erineva taustaga spetsialistid ja rahvusvahelised partnerid peavad saama ökosüsteemiga liituda ka siis, kui nad ei kuulu olemasolevasse tutvusringkonda.

Erinevad arvamused on siin pigem tugevus kui probleem. Kui kõik osapooled nõustuvad alati liiga kiiresti, võivad olulised riskid ja puudujäägid märkamata jääda. Startup Vision 2035 peaks seetõttu jääma arenevaks raamistikuks, mida täiendatakse ettevõtjate, investorite, teadlaste ja avaliku sektori tagasiside põhjal.

Kuidas mõõta edu aastal 2035?

Kõige keerulisem pole võib-olla küsimus, mida Eesti saavutada soovib, vaid see, kuidas tulemusi hinnata. Startup-ökosüsteemi edu ei saa mõõta ainult ettevõtete arvu, investeeringute mahu või niinimetatud ükssarvikute põhjal.

Olulised näitajad võiksid olla ka ettevõtete eksporditulu, ellujäämismäär, uute töökohtade kvaliteet, teaduspõhiste ettevõtete arv, välisinvesteeringute kasv ja see, kui edukalt jõuavad Eesti loodud tooted rahvusvaheliste kasutajateni. Tähtis on hinnata ka seda, kas Eesti on asutajate jaoks ligipääsetav, kaasav ja usaldusväärne keskkond.

Eesti tehnoloogiasektoril on 2035. aastani aega, kuid kümme aastat möödub kiiresti. Selle aja jooksul tuleb teha otsuseid, investeerida inimestesse, parandada rahastuse kättesaadavust ja hoida alles julgust eksperimenteerida.

Ürituse lõpetas osaline päikesevarjutus, mida osalejad katustelt jälgisid. See oli sümboolne lõpp õhtule, kus kohtusid ettevõtjad, investorid ja otsustajad: ühelt poolt väga praktilised arutelud toodetest ja kapitalist, teiselt poolt pilk millelegi palju suuremale ja kaugemale.

Eesti startup-ökosüsteemi järgmine peatükk ei sünni ühe dokumendi, investori ega ürituse tulemusena. See kujuneb tuhandetest kohtumistest, toodetest, katsetustest ja otsustest. Just nende kaudu selgub, kas Eesti suudab ka 2035. aastal olla paik, kus ambitsioonika tehnoloogiaettevõtte loomine on kiire, usaldusväärne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.