Eesti uus ekspertkogu otsib noortele turvalisemat veebi

Eesti valitsus on kokku kutsunud uue ekspertkogu, mille ülesanne on hinnata laste ja teismeliste veebikeskkonnaga seotud riske ning leida praktilisi viise digimaailma turvalisemaks muutmiseks. Fookuses on nii sotsiaalmeedia, veebimängud kui ka muu internetikasutus, mis võib mõjutada noorte und, õpitulemusi, enesetunnet ja vaimset heaolu.

Ekspertkogu peab esitama valitsusele oma soovitused 2026. aasta lõpuks. Kavandatavad lahendused peaksid hõlmama meetmeid noortele, lapsevanematele ja eestkostjatele ning riigile. Eesmärk ei ole digitehnoloogia eeliseid piiramatult vähendada, vaid säilitada selle võimalused hariduses, suhtluses ja meelelahutuses, vähendades samal ajal võimalikke kahjusid.

Valitsus eelistab toimivaid lahendusi üldistele keeldudele

Peaminister Kristen Michali sõnul on noorte kasvav ärevus ja vaimse tervise probleemid tõsine ühiskondlik mure. Mitmed riigid on viimastel aastatel kehtestanud või kaalunud piiranguid alaealiste sotsiaalmeediakasutusele, kuid Eesti valitsuse hinnangul ei pruugi üldised keelud olla kõige tõhusam vastus.

Olulisem on leida lahendused, mis aitavad noori päriselt: parandada digipädevust, muuta platvormide turvaseadeid, toetada lapsevanemaid ning tagada parem ligipääs vaimse tervise abile. Ekspertkogu hakkab selle nimel koostööd tegema teadlaste, noorsootöötajate ja noorte endiga.

Uuringud näitavad probleemse internetikasutuse kasvu

Ekspertkogu loomine toimub ajal, mil Eesti laste ja teismeliste digikäitumise kohta koguneb üha rohkem murettekitavaid andmeid. Tartu Ülikooli 2025. aasta uuringu järgi puutuvad õpilased sagedamini kokku häiriva veebisisu, seksuaalse alatooniga sõnumite ja liigse internetikasutusega. Kahjulik sisu ning küberkiusamine on seotud ka kehvema vaimse heaoluga.

Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta uuring leidis, et sotsiaalmeediasõltuvuse tunnuseid esines kaheksal protsendil 11–15-aastastest noortest. 2018. aastal oli sama näitaja kuus protsenti. Sotsiaalmeedia intensiivsem kasutamine seostus uuringus väiksema eluga rahulolu, lühema une, nõrgemate koolitulemuste ja sagedasemate depressiivsete episoodidega.

Teadlased rõhutavad siiski, et tehnoloogia ise ei põhjusta automaatselt vaimse tervise probleeme. Mõju sõltub sellest, kuidas, kui kaua ja mis eesmärgil internetti kasutatakse. Näiteks võib veeb olla noore jaoks oluline suhtlus- ja õppimiskeskkond, kuid pidevad teavitused, algoritmiline sisusoovitus või öine mängimine võivad suurendada koormust.

Milliseid digiturvalisuse lahendusi võidakse hinnata?

Ekspertkogu võib analüüsida mitmetasandilisi meetmeid, nagu eakohased privaatsusseaded, paremad sisufiltrid, lihtsamad vanemliku kontrolli tööriistad ja platvormide läbipaistvam aruandlus. Lapsevanematele võiksid kasulikud olla rakendused, mis võimaldavad hallata ekraaniaega, piirata öist kasutust ja jälgida riskantseid kontaktivõtteid ilma noore privaatsust täielikult kaotamata.

Oluline on võrrelda ka erinevaid keskkondi. Sotsiaalmeedias võivad riskid tuleneda lõputust uudisvoost, võrdlusest teiste kasutajatega ja küberkiusamisest. Veebimängudes võivad tähelepanu vajada mängusisesed ostud, vestlusfunktsioonid, mängusõltuvus ning kokkupuude võõrastega. Üks universaalne lahendus ei pruugi sobida kõigile platvormidele ega vanuserühmadele.

Eesti turu jaoks peab lahendus olema praktiline

Eestis kasutavad noored igapäevaselt rahvusvahelisi platvorme, mistõttu sõltub digiturvalisus lisaks riiklikele otsustele ka tehnoloogiaettevõtete valmisolekust. Kohalikus kontekstis on tähtis, et juhised ja vanemliku kontrolli lahendused oleksid kättesaadavad eesti keeles ning arvestaksid Eesti koolide, perede ja noorsootöö võimalustega.

Ettevõtetele ja haridusasutustele võib uus poliitika tähendada suuremat tähelepanu töötajate ja õpilaste digihügieenile, privaatsusele ning küberkiusamise ennetamisele. Samuti võib kasvada nõudlus turvaliste haridustehnoloogia lahenduste, vaimse tervise rakenduste ja platvormide järele, mis pakuvad noortele eakohast kasutajakogemust.

Noored kaasatakse soovituste koostamisse

Ekspertkogu ühendab meediauuringute, psühholoogia, neuroteaduse, hariduse, vaimse tervise, lastekaitse ja noorsootöö spetsialiste. Kogu juhiks valiti Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak ning töös osaleb ka noorte esindaja.

Siibaku sõnul on eesmärk kujundada teadusuuringutele ja rahvusvahelisele parimale praktikale tuginevad lahendused, mis sobivad Eesti oludesse. Noorte kaasamine peaks aitama kontrollida, kas soovitused on päriselt kasutatavad, mitte ainult paberil põhjendatud.

Ekspertkogu järgmine kohtumine on kavandatud 14. septembrile. Selle töö tulemused võivad mõjutada nii Eesti digipoliitikat, koolide juhiseid kui ka seda, milliseid turvafunktsioone hakkavad Eestis pakutavad digiteenused tulevikus kasutajatele pakkuma.