Eesti jaoks oluline: Kesk- ja Ida-Euroopa uus AI-liit

Prahas toimunud esimene Kesk- ja Ida-Euroopa tehisintellekti tippkohtumine tõi kokku üle 250 poliitikakujundaja, teadlase, ettevõtja ja tehnoloogiaeksperdi. Kohtumise keskne küsimus oli lihtne, kuid piirkonna tuleviku jaoks väga oluline: kuidas muuta CEE riikide tugev tehniline kompetents rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks tehisintellektiettevõteteks?

Tippkohtumise korraldasid Poola AI-koda ja Tšehhi riiklik AI-platvorm koostöös Tšehhi tööstus- ja kaubandusministeeriumiga. Prahas Martinický palees toimunud üritusel arutati, kuidas parandada ligipääsu arvutusvõimsusele, kasutada andmeid tõhusamalt, meelitada investeeringuid ning tuua teaduslaborites sündinud lahendused kiiremini turule.

Eesti jaoks on arutelud olulised, sest riik kuulub Euroopa digiliidrite hulka, kuid peab tehisintellekti üleilmse konkurentsi tingimustes leidma võimalusi oma eeliste laiendamiseks. Väike siseturg, piiratud kapital ja spetsialistide nappus tähendavad, et koostöö lähiriikidega võib olla Eesti tehnoloogiaettevõtetele väga väärtuslik.

Praha deklaratsioon seab ühised eesmärgid

Tippkohtumise peamine tulemus oli Praha tehisintellekti deklaratsiooni allkirjastamine. Dokumendiga ühinesid Tšehhi, Slovakkia, Poola, Horvaatia, Ungari, Leedu, Läti, Sloveenia ja Rumeenia. Eesti deklaratsiooni allakirjutanud riikide hulka ei kuulunud, kuid Eesti esindajad osalesid aruteludes ning riigi AI-programmi tutvustati andmete ja majanduskasvu teemalises vestlusringis.

Deklaratsioon näeb ette, et osalevad riigid hakkavad Euroopa tehisintellektipoliitikas senisest koordineeritumalt tegutsema. Samuti soovitakse ühendada olulist arvutus- ja andmetöötlustaristut ning vahetada süstemaatiliselt teadmisi, eksperte ja parimaid praktikaid.

Praktilises mõttes võiks see tähendada paremat koostööd superarvutite, pilveplatvormide, andmekeskuste ja tehisintellekti arenduseks mõeldud spetsiaalse taristu vahel. Tähelepanu all on nii niinimetatud AI Factory’d ehk tehisintellekti tehased kui ka tulevikus kavandatavad suurema mahuga Gigafactory’d. Nende eesmärk on pakkuda idufirmadele, teadusasutustele ja tööstusettevõtetele ligipääsu võimsale arvutusressursile, mida väiksemad organisatsioonid ei suudaks iseseisvalt rajada.

Deklaratsiooniga kaasnesid ka koostöömemorandumid. Nende ülesanne on muuta poliitilised lubadused konkreetseteks pilootprojektideks näiteks tervishoius, tootmises, küberturvalisuses, transpordis ja avalikes teenustes.

Miks võiks see Eestile kasulik olla?

Eesti on tuntud digiriigi, e-valitsuse ja avalike digiteenuste poolest. Kohalikud ettevõtted on harjunud töötlema andmeid digitaalselt ning Eesti kasutajad on uute tehnoloogiate suhtes üldiselt vastuvõtlikud. Samas ei ole Eesti turu suurus võrreldav Poola või Rumeeniaga ning tipptasemel AI-arvutusvõimsuse loomine on kallis.

Piirkondlik koostöö aitaks Eesti teadlastel ja ettevõtetel kasutada suuremaid andmekogumeid, saada ligipääsu võimsamale riistvarale ning leida uusi kliente Kesk-Euroopas. See võib olla oluline näiteks kõnetehnoloogia, masinõppe, küberturbe, finantstehnoloogia ja tööstusautomaatika arendajatele.

Eesti ettevõtete jaoks on tähtis ka Euroopa Liidu tehisintellekti regulatsioon. Ühtsemad seisukohad võivad muuta AI Act’i rakendamise selgemaks ning vähendada olukorda, kus iga riik tõlgendab samu nõudeid erinevalt. Samas tuleb ettevõtetel arvestada läbipaistvuse, andmekaitse, riskihindamise ja mudelite turvalisuse nõuetega.

Taristu, talent ja teaduse turule toomine

Konverentsi aruteludes rõhutati, et tehisintellekti areng ei sõltu ainult algoritmidest. Vaja on piisavat arvutusvõimsust, kvaliteetseid andmeid, usaldusväärset energiavarustust, oskustega spetsialiste ja investoreid, kes suudavad tehnoloogia kommertslikuks lahenduseks vormida.

Ekspertprogrammi avas Euroopa Komisjoni idufirmade, teaduse ja innovatsiooni volinik Ekaterina Zaharieva. Arutelus, mis keskendus teadustöö laborist turule viimisele, osalesid ka Tšehhi tehnikaülikooli rektor Michal Pěchouček ja Oxylabsi tegevjuht Vytautas Savickas.

Eesti tehnoloogiasektorile on see tuttav probleem. Ülikoolides ja teadusasutustes sünnib tugevaid ideid, kuid nende jõudmine eksporditava tooteni nõuab ärilist kompetentsi, pikaajalist rahastust ja kontakte välispartneritega. Piirkondlikud pilootprojektid võiksid aidata vähendada lõhet akadeemilise teaduse ja ettevõtluse vahel.

Taristu teemal arutlesid Poola ja Tšehhi esindajad koos selliste ettevõtetega nagu Skeleton Technologies ja Datum. Fookuses olid andmekeskused, riistvara, energiatarbimine ning tehisintellekti lahenduste skaleerimine. Need küsimused mõjutavad otseselt ka Eesti ettevõtteid, sest suuremate keelemudelite treenimine ja reaalajas AI-teenuste pakkumine vajab märkimisväärset arvutusressurssi.

Euroopa tehnoloogiline suveräänsus ja ajude tagasitoomine

Tippkohtumise teine oluline teema oli Euroopa tehnoloogiline suveräänsus. Euroopa ettevõtted kasutavad sageli Ameerika Ühendriikides või Aasias arendatud pilve-, kiibi- ja AI-platvorme. See annab küll kiire ligipääsu uutele tööriistadele, kuid suurendab sõltuvust välisest taristust ja regulatiivsest keskkonnast.

EL-i AI-ameti direktor Lucilla Sioli, Euroopa Parlamendi liige Diego Solier, Ungari teadus- ja tehnoloogiaminister Zoltán Tanács ning ettevõtete Multiverse Computing ja Google DeepMind esindajad arutasid, kuidas arendada ja hoida Euroopas strateegilisi AI-võimekusi.

Paneelil pealkirjaga „Ajude väljavoolust ajude tagasivõiduni” otsiti lahendusi spetsialistide lahkumisele piirkonnast. Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Poola ja Rumeenia eksperdid arutasid, kuidas muuta CEE mitte ainult teiste riikide tehniliste talentide allikaks, vaid tugevaks AI-inseneeria keskuseks.

Eestis on sama küsimus aktuaalne. Kohalik idufirmade ökosüsteem, ülikoolid ja rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted pakuvad häid võimalusi, kuid globaalsed palgad ja suurte tehnoloogiakeskuste ligitõmbavus avaldavad jätkuvalt survet. Rahvusvahelised koostööprojektid võivad pakkuda Eesti spetsialistidele rohkem põhjuseid kodumaale jäämiseks või siia naasmiseks.

CEE tugevused ulatuvad kõnetehnoloogiast küberkaitseni

ElevenLabsi esindaja Antoni Rytel tõi esile, et piirkond ei saa konkureerida üksnes turu suuruse abil. Selle asemel tuleb toetuda inimeste teadmistele, tehnilisele tasemele ja võimele ehitada keerukaid tooteid väiksemate ressurssidega.

See mõte sobib hästi ka Eesti turu konteksti. Eesti ei saa tõenäoliselt võita massiivse tarbijaturu või odava tööjõuga, kuid võib olla edukas kõrgtehnoloogiliste niššide, usaldusväärse digitaristu ja hästi disainitud B2B-lahenduste kaudu. Ühe rahvusvaheliselt eduka ettevõtte kasv võib näidata järgmistele asutajatele, et ka piirkonnast on võimalik globaalseks tegijaks saada.

Tippkohtumisel tutvustati edulugusid täppisonkoloogia, biomeetria, küberturbe ja autonoomsete AI-süsteemide valdkonnas. Eesti ettevõtetele ja avalikule sektorile on need praktilised kasutusjuhtumid. Tehisintellekt võib aidata avastada haigusi varem, tuvastada pettusi, automatiseerida klienditeenindust, parandada logistikat ja muuta tööstusrobotid iseseisvamaks.

Andmete rolli käsitlevas paneelis osalesid teiste seas Rohlík, Allegro, Euroopa Parlament ja Eesti AI-programmi esindajad. Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas kasutada andmeid majanduskasvu toetamiseks nii, et säiliksid privaatsus, turvalisus ja kasutajate usaldus. Eesti digiteenuste kasutajad puutuvad selliste küsimustega kokku iga päev, alates e-tervisest kuni riigiportaalide ja finantsrakendusteni.

AI kasutusvõimalused ja mõju Eesti ettevõtetele

Ettevõtete jaoks ei tähenda uus piirkondlik koostöö ainult suuri riiklikke projekte. Oluline võib olla ka parem ligipääs valmis AI-platvormidele, kohalikele keelemudelitele, andmevahetuslahendustele ja turvalistele pilveteenustele. Väikese ja keskmise suurusega Eesti ettevõtte jaoks on eeliseks see, kui tehisintellekti saab kasutada modulaarse teenusena, mitte ehitada kogu taristut algusest peale.

Peamised võimalikud kasutusvaldkonnad on klienditoe automatiseerimine, dokumentide töötlemine, tootmise kvaliteedikontroll, müügi prognoosimine, küberrünnakute avastamine ja personalitöö. Tarbijate jaoks võib see tähendada kiiremaid teenuseid ning täpsemaid soovitusi, kuid samal ajal tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas ettevõtted isikuandmeid koguvad ja mudeleid treenivad.

Kaitse- ja kahese kasutusega tehnoloogiad olid samuti programmi osa. Arutati AI-toega autonoomseid süsteeme ning suletud uste taga tehnoloogiaid, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel. Ukraina sõja lähedus muudab need teemad Kesk- ja Ida-Euroopas eriti tundlikuks ning praktiliselt oluliseks. Lisaks käsitleti tehisintellekti mõju tervishoiule, autotööstusele ja IT-taristule.

Järgmine samm peab olema mõõdetav tulemus

Praha kohtumine jätkas 2025. aasta juunis käivitatud CEE AI tegevuskava, mille eesmärk on kujundada piirkonnast üks Euroopa tehisintellekti keskusi. Deklaratsioon annab koostööle poliitilise raami, kuid selle tegelik väärtus sõltub nüüd elluviimisest.

Eesti jaoks tähendab see võimalust jälgida, millised projektid annavad kõige paremaid tulemusi ning millistes valdkondades tasub naaberriikidega liituda. Kui deklaratsioonist sünnivad ühised arvutusplatvormid, teadusprogrammid, andmeruumid ja ettevõtlusprojektid, võib sellest võita kogu Euroopa tehnoloogiasektor.

Kesk- ja Ida-Euroopa tugevus ei pruugi seisneda üksikute riikide suuruses, vaid nende oskuses ühendada tehniline talent, digitaalsed teenused ja paindlik ettevõtlus. Eesti jaoks on see selge sõnum: rahvusvahelises AI-konkurentsis ei piisa heast ideest, kuid hästi korraldatud piirkondlik koostöö võib muuta hea idee eksporditavaks tooteks.