Eesti pettuseohvrid usuvad üha sagedamini hoopis kelme

Eestis sagenevad olukorrad, kus pettuse ohver ei usu teda päästma tulnud politseinikku, vaid usaldab hoopis telefoni teel juhiseid jagavat kelmi. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juhi Valmar Viitaki sõnul võib kannatanu politseiga koostööst keelduda, sest ta on veendunud, et tegelik oht peitub politseis või pangas, mitte tundmatus helistajas.

Niisugune skeem kasutab ära nii tehnoloogiat kui ka inimese loomulikku soovi oma raha kaitsta. Petturid helistavad sageli mitu korda, esitavad end politseinike, pangatöötajate või teiste usaldusväärsete asutuste esindajatena ning loovad järk-järgult mulje, et ohver osaleb tähtsas uurimises. Tegelikult püütakse kannatanut suunata raha, pangakaartide, dokumentide või autentimisvahendite loovutamiseni.

Võltsitud politseioperatsioon tundub ohvrile tõeline

Levinud petuskeemis öeldakse inimesele, et tema nime või pangakontot kasutatakse kuritegevuses. Seejärel väidetakse, et raha päästmiseks peab ta järgima politsei salajasi juhiseid. Helistaja võib keelata juhtunust lähedastele rääkimise, sest väidetavalt segaks info levik uurimist ja tooks kaasa karistuse.

Politsei on kirjeldanud juhtumeid, kus ohvri lähedane märkab, et inimene valmistub võõrale raha andma, ning teavitab ametnikke. Sündmuskohale saabunud politseinikud püüavad olukorda selgitada, kuid kannatanu võib nende juttu täielikult eitada. Mõnel juhul usub ta jätkuvalt, et täidab salajase operatsiooni raames saadud ülesannet ja aitab kurjategijaid tabada.

Eriti manipuleeriv on nn koodsõna kasutamine. Pettur lepib ohvriga eelnevalt kokku salasõna ning väidab, et selle abil saab tuvastada õige politseiniku. Kui päris ametnik koodsõna ei tea, peab kannatanu seda ekslikult tõendiks, et tegemist on võltsitud politseiga. Tegelikult pole politseil sellist telefonipõhist salasõnade süsteemi.

Miks on ohvrit hiljem raske ümber veenda?

Petturid ei keskendu alati ainult ühele kõnele. Mõjutamine võib kesta päevi või isegi nädalaid. Selle aja jooksul uuritakse inimese igapäevaelu, küsitakse tema lähedaste ja rahaasjade kohta ning kujundatakse usalduslik suhe. Helistaja jätab mulje, et ta hoolib kannatanu turvalisusest ja püüab teda päästa.

Pikaajalise mõjutamise järel ei pruugi töötõendi näitamine või lihtne selgitus, et tegemist on pettusega, enam piisata. Inimene võib siiralt uskuda, et teeb õiget asja. Kõige keerulisemates juhtumites on kannatanud müünud isegi auto või kodu ning kandnud saadud raha kelmidele.

Smart-ID ja Mobiil-ID ei ole panga telefonikõne tööriistad

Eesti digiriigi teenused muudavad autentimise kiireks, kuid samal ajal kasutavad kurjategijad inimeste harjumusi nende vastu. Politsei ei kaasa tavakodanikke salajastesse operatsioonidesse ega palu telefonikõne ajal Smart-ID või Mobiil-ID abil end tuvastada. Samuti ei tohi kellelegi öelda PIN1- ega PIN2-koode ega kinnitada mobiiliäpis toimingut, mille sisu inimene täielikult ei mõista.

Turvalise autentimise eelis on see, et kasutaja saab ise algatada toimingu ametlikus rakenduses või veebikeskkonnas. Pettuse korral püütakse aga ohver panna vajutama kinnitusele kellegi teise algatusel. Kui ekraanil kuvatav kirjeldus, summa või teenuse nimi ei vasta inimese enda tegevusele, tuleb toiming katkestada.

Pangatöötaja identiteeti tuleb kontrollida iseseisvalt

Ka pankade klienditeenindused puutuvad kokku olukordadega, kus klient kahtlustab, et talle helistanud pangatöötaja on hoopis pettur. See ettevaatus on põhjendatud, sest telefoninumber, kõne taust ja kasutatud sõnastus võivad jätta professionaalse mulje ka siis, kui kõne ei pärine pangast.

Kui helistaja väidab end olevat Swedbanki või mõne muu Eesti panga esindaja, tasub kõne lõpetada ja helistada tagasi panga ametlikul veebilehel või pangakaardi tagaküljel avaldatud numbril. Tagasihelistamine sama kõne jooksul antud numbrile ei ole piisav kontroll. Vajadusel saab pank saata internetipanka turvalise teate, mida klient näeb pärast tavapärast sisselogimist.

Pangatöötaja ei küsi telefoni teel PIN-koode, täielikke paroole ega palu kliendil kanda raha tundmatule kontole. Samuti ei nõuta tavapärase kliendikõne käigus pangakaardi või isikut tõendava dokumendi loovutamist kullerile.

Omniva nime kasutatakse SMS- ja pakiautomaadipettustes

Petuskeemid ei piirdu telefonikõnedega. Eestis kasutatakse regulaarselt ka Omniva nime kandvaid SMS-sõnumeid, e-kirju ja võltsitud veebilehti. Sõnumis väidetakse näiteks, et pakk ootab kohaletoimetamist, kuid saaja peab tasuma väikese lisamaksu või uuendama aadressi. Lingile vajutades võib kasutaja sattuda lehele, mis kopeerib Omniva visuaalset kujundust ja küsib pangakaardi andmeid.

Omniva klienditeenindusse jõuab selliste teadete kohta pöördumisi ebaühtlaselt: mõnel päeval ei teatata ühestki juhtumist, teisel päeval võib küsimusi olla kümmekond. Petturite aktiivsus sõltub sageli parasjagu levivast kampaaniast, tähtpäevadest ja veebikaubanduse mahust.

Turvaline kasutusviis on avada Omniva ametlik veebileht või rakendus ise, mitte sõnumis sisalduva lingi kaudu. Pakiautomaadi või kullerteenuse kasutamisel tuleks kontrollida aadressiriba, saatja domeeni ja sõnumi sisu. Kiireloomulisus, ebatavaline makselink ja kirjavead on olulised ohumärgid.

Ohumärgid, millele Eesti kasutajad peaksid tähelepanu pöörama

• helistaja survestab tegutsema kohe ega anna aega info kontrollimiseks;
• inimesel keelatakse rääkida lähedaste või pangaga;
• lubatakse päästa raha ainult sularaha, pangakaartide või dokumentide üleandmisega;
• palutakse sisestada PIN-koode või kinnitada Smart-ID ja Mobiil-ID toiminguid;
• suunatakse tundmatule veebilehele või palutakse laadida alla kaugjuhtimistarkvara;
• kasutatakse salajase uurimise, trahvi või konto sulgemisega seotud ähvardusi.

Ükski tehniline detail, telefoninumber ega ametlikuna näiv logo ei tõesta iseenesest, et suhtlus on päris. Petturid võivad kasutada võltsitud saatjanumbreid, kopeerida pankade ja kullerfirmade kujundust ning koostada väga veenvaid sõnumeid.

Mida teha, kui raha või andmed on juba ohus?

Kui inimene on andnud petturile pangakaardi andmed, kinnitanud kahtlase tehingu või saatnud raha, tuleb tegutseda kiiresti. Esmalt tuleb võtta ühendust oma pangaga ametlikul numbril, sulgeda kaart ja paluda võimalusel peatada või tagasi kutsuda ülekanded. Vajadusel tuleb blokeerida ka internetipanga juurdepääs ja muuta paroolid.

Seejärel tuleb esitada politseile süüteoavaldus. Alles tuleks hoida kõned, SMS-id, e-kirjad, veebiaadressid, maksekorraldused ja ekraanipildid. Need aitavad hinnata kahju ulatust ning võivad toetada teiste sama skeemi ohvrite kaitsmist.

Oluline on kaasata lähedased, mitte jääda häbi või süütunde tõttu üksi. Pettused on üles ehitatud psühholoogilisele mõjutamisele ja tehnilisele usaldusväärsusele; ohvriks langemine ei tähenda, et inimene oleks hooletu või vähese digipädevusega. Eestis, kus internetipank, e-kaubandus, Smart-ID ja pakiautomaadid on igapäevaelu loomulik osa, peab digihügieen hõlmama ka oskust ootamatu suhtlus katkestada ja info ametlikust kanalist üle kontrollida.