Apple ja OpenAI vastasseis: usaldus, AI ja saladused

Kui Sam Altman kuulis, et Apple on OpenAI kohtusse kaevanud, võttis ta seda peaaegu isiklikult. „Olen tõesti suur Apple’i fänn,” ütles ta tehnoloogiaajakirjanik Alex Heathile ja lisas, et uudis tegi talle haiget. Lühike lause. Siiras tunne.

Juulis esitatud hagis süüdistab Apple OpenAI-d koordineeritud tegevuses Apple’i ärisaladuste omandamiseks. OpenAI vastas kiiresti, nimetades väidet vastuolus olevaks Apple’i mainega, mida iseloomustab kinnisidee ka kõige väiksemate detailide suhtes. Ettevõte rõhutas, et tal puudub huvi teiste firmade konfidentsiaalsete materjalide vastu.

OpenAI sõnul ei ole ettevõttel huvi teiste ettevõtete ärisaladuste vastu.

Altman tunnistas, et kaebusest esimest korda kuuldes kujutas ta ette midagi tõsist – rikkumist, mis jõuab pealkirjadesse ja toob kaasa erakorralised koosolekud. Kuid 40-leheküljelises hagis mainitakse teda vaevu. Selle asemel nimetas Apple OpenAI-ga seotud peamiste kostjatena kaks oma endist töötajat, Chang Liu ja Tang Tangi. Apple’i väitel lahkusid nad ettevõttest tundlike failidega või hoidsid neid enda valduses ning pärisid isegi praegustelt Apple’i töötajatelt avalikustamata toodete kohta.

Süüdistus mõjub ootamatu süžeepöördena. Vaid aasta varem seisis Altman Apple’i kontorites, et kuulutada välja oluline partnerlus: Apple kaaluks ChatGPT integreerimist oma toodetesse. Kuidas muutus käepigistus nii kiiresti kohtuvaidluseks? Vastus peitub osaliselt ettevõtete tegevusfookuses. OpenAI ambitsioonid on kandunud tarbijariistvara valdkonda, mida Apple on aastakümneid kiivalt kaitsnud. Kui varem tundus koostöö mõistlik, siis nüüd teravdab konkurents poolte vastasseisu.

Suhted jahenesid veelgi pärast seda, kui Altman ja Jony Ive teatasid, et olid aastaid koos töötanud ning OpenAI kavatses omandada Ive’i idufirma IO umbes 6,5 miljardi dollari eest. Mõni käik malelaual võib muuta kõike. Ühel hetkel räägitakse integratsioonidest, järgmisel analüüsivad juristid salastamiskokkuleppeid.

Altmani vaimustus Apple’ist ei ole uus. Ta astus esimest korda lavale Apple’i ülemaailmsel arendajate konverentsil 2008. aastal, et tutvustada enda kaasasutatud asukohapõhist suhtlusrakendust Loopt. Ta on öelnud, et esinemine WWDC-l, milleks Steve Jobs toona loa andis, on jäänud tema karjääri üheks kõrghetkeks. See kuvand mõjub nüüd ebamugavalt kõrvuti kohtudokumendiga, milles süüdistatakse kahte endist Apple’i töötajat konfidentsiaalse teabe vääras käsitlemises.

Mida me siis näeme? Kitsaste süüdistustega lepingulist vaidlust või laiema rivaalitsemise esimest kokkupõrget väljakujunenud riistvarahiiglase ja kiiresti areneva tehisintellekti uustulnuka vahel. Igal juhul on see haruldane ja segane kokkupõrge imetluse, ambitsioonide ning usalduse õiguslike piiride vahel.