Euroopa operaatorid sihivad satelliitsidet mobiilidesse

Kujutage ette levi, mis saadab teid mägiorgu, avamerele suunduvale laevale või metrootunnelisse. Just see lubadus on toonud Euroopa suurimad sideoperaatorid läbirääkimiste laua taha, et luua ühine lahendus satelliitside pakkumiseks otse tavapärastesse mobiiltelefonidesse.

Kes peavad läbirääkimisi ja mis on kaalul

Deutsche Telekom, Orange, Vodafone ja Telefónica uurivad vaikselt võimalust luua ühine konsortsium, et teha pakkumine osale Euroopa Liidu 2 GHz satelliitspektrist. Kui nad otsustavad edasi liikuda ja sagedusressursi võidavad, plaanivad nad pakkuda otse mobiiltelefonidele mõeldud satelliitsideteenuseid. Selleks ei oleks vaja eriseadmeid, suuri antenne ega spetsiaalseid terminale – teenus jõuaks ühilduvate telefonideni otse.

Sellel on selge põhjus. EL soovib säilitada strateegilise kontrolli kvaliteetsete satelliitsageduste üle ning arendada Euroopas kosmosepõhist sidevõimekust. Brüssel on eraldanud kaks kolmandikku IRIS² mitme orbiidiga võrgu sagedusalast äriliseks kasutuseks ning kavatseb jätta sellest märkimisväärse osa Euroopa operaatoritele, mitte välismaistele ettevõtetele.

See loob uue võimaluse. Neli Euroopa suurimat sideoperaatorit kaaluvad ühist pakkumist ELi määratud 2 GHz sagedusala osale, mis tugevdaks nende läbirääkimisjõudu ja kiirendaks teenuste kasutuselevõttu mitmel turul. Tarbijatele võiks see tähendada laiemat levi ja varuühendust maapealsete võrkude katkestuste korral. Operaatorite jaoks on see panus oma rolli säilitamisele ajal, mil ootused ühenduvusele pidevalt kasvavad.

Ükski operaator ei ole veel midagi allkirjastanud. Vodafone, Orange ja Telefónica keeldusid Bloombergi raportit kommenteerimast ning lõplikust otsusest ei ole teatatud. Juba konsortsiumi loomise võimalus viitab siiski muutusele: mobiilioperaatorid ei taha enam olla pelgalt satelliitsideteenuste passiivsed ostjad, vaid soovivad kontrollida nii võrku kui ka kliendikogemust.

Mida see võiks muuta

Otse mobiiltelefonidele pakutavad satelliitühendused võivad mängureegleid muuta. Praegu eeldavad satelliitsideteenused sageli eriseadmeid, integratsioonipartnereid või kallist riistvara. Selle võimekuse toomine otse tavapärastesse nutitelefonidesse laiendaks leviala märkimisväärselt ja avaks uusi tuluallikaid: hädaabiteenused, maapiirkondade internet, tööstuslik asjade internet, merendus- ja lennundusside ning töökindlad võrgud valitsustele ja ettevõtetele.

Tehnilisi ja regulatiivseid takistusi jagub. Telefonid vajavad ühilduvaid raadiosüsteeme ning standardites tuleb kokku leppida. Sagedusload tuleb heaks kiita ja riikide vahel koordineerida. ELi hiljutised sammud sagedusressursi eraldamiseks Euroopa ettevõtetele leevendavad siiski osa geopoliitilistest pingetest ning muudavad ühise pakkumise atraktiivsemaks.

Lihtsustatult on küsimus kontrollis: kellele kuulub sagedusressurss, kes määrab standardid ja kes küsib ühenduvuse eest tasu. Euroopa operaatorite koostöö hoiaks selle mõjuvõimu piirkonnas, selle asemel et loovutada see välistele tehnoloogiagigantidele ja Euroopa-välistele satelliiditeenuse pakkujatele.

Lähikuudel võib oodata uudiseid taotluste, partnerluste ja pilootprojektide kohta. Kui konsortsium moodustatakse ja pakkumine osutub edukaks, võivad järgmised aastad tuua tavapärastesse telefonidesse standardse funktsioonina satelliidipõhise varuühenduse, muutes seni harva kasutatud uudsuse igapäevaseks teenuseks.

Praegu on see lugu alles arenemas. Signaal on siiski selge: Euroopa telekommunikatsioonihiiglased valmistuvad maailmaks, kus maapealsed sidemastid ja orbiidil asuvad võrgud tegutsevad samal areenil.