Google’i andmekeskused Soomes mõjutavad Eesti elektrihinda

Google plaanib investeerida Soome ligikaudu 13 miljardit eurot, et rajada sinna uued suure jõudlusega andmekeskused. Tegemist on tehnoloogiataristuga, mis toetab pilveteenuseid, tehisintellekti, andmeanalüüsi ja digiteenuseid, kuid vajab töötamiseks erakordselt palju elektrit.

Ettevõtte kavandatavad andmekeskused sõlmivad pikaajalise, 22 aasta pikkuse energiakokkuleppe, mille järgi kasutatakse ligikaudu pool Loviisa tuumajaama elektritoodangust. See tähendab, et osa elektrist, mis on seni jäänud Soome turul üle ja jõudnud soodsa hinnaga ka Eestisse, võib edaspidi kohapeal ära kuluda.

Miks võib mõju jõuda Eesti elektrihinnani?

Eesti ja Soome elektriturud on tugevalt seotud merekaablite ning Põhjamaade ühise energiaturu kaudu. Kui Soomes suureneb nõudlus ja väheneb vabalt kaubeldava elektri kogus, võib hind kerkida neil tundidel, mil Eesti tarbib rohkem elektrit või peab Soomest energiat importima.

Enefiti juhatuse liikme Tiit Hõbejõe hinnangul on Soome elektritarbimine kasvanud ühe aastaga ligikaudu 500 megavati võrra. Samal ajal on elektri keskmine hind, kui kõige külmemad talvekuud kõrvale jätta, tõusnud umbes viie euro võrra megavatt-tunni kohta. Need muutused näitavad, et andmekeskused ei ole ainus mõjutegur, kuid kiiresti kasvav energiatarbimine võib hinnasurvet suurendada.

Teoreetiliselt võib selline areng tähendada Eestis ligikaudu 0,5-sendist hinnatõusu kilovatt-tunni kohta. See hinnang kehtiks eeskätt juhul, kui Soomes ja Eestis uusi tootmisvõimsusi juurde ei rajataks. Tegelikkuses on tõenäoline, et kasvav nõudlus kiirendab uute elektrijaamade, tuuleparkide ja salvestuslahenduste arendamist.

Rohkem kõikumist, kuid ka odavamaid tunde

Ignitis Eesti tegevjuhi Timo Tatari hinnangul ei pruugi Soome elektri keskmine hind pikaajaliselt järsult tõusta. Küll aga võib suureneda hinnavolatiilsus. See tähendab, et turule võib tekkida rohkem väga kalleid tipptunde, kuid samal ajal ka rohkem perioode, mil tugev tuul toodab elektrit üle vajaduse ja börsihind langeb väga madalale.

Selline muutus mõjutaks otseselt elektri börsipakettide kasutajaid, energiamahukaid ettevõtteid ning neid Eesti majapidamisi, kes laadivad elektriautot, kütavad soojuspumbaga või juhivad koduseid seadmeid dünaamilise hinnainfo järgi. Tarbijale muutub veelgi olulisemaks tarbimise ajastamine odavamatele tundidele.

Andmekeskused toovad kasu, kuid vajavad kindlat energiavarustust

Google’i ja teiste tehnoloogiaettevõtete andmekeskuste peamised eelised on madal viivitus pilveteenustes, suurem andmete töötlemise võimekus ning parem tugi tehisintellekti rakendustele. Põhjamaad on selliste investeeringute jaoks atraktiivsed tänu suhteliselt puhtale elektrile, jahedale kliimale ja tugevale sidevõrgule.

Samad omadused toovad kaasa ka väljakutsed. Andmekeskused töötavad ööpäev läbi, vajavad varutoidet, jahutussüsteeme ja mitmekordset võrguühendust. Seetõttu võivad need tarbida korraga sama palju elektrit kui suur tööstusettevõte või väiksem linn. Soome investeeringud võivad parandada piirkonna digitaalset konkurentsivõimet, kuid suurendada survet kogu Põhjamaade elektrisüsteemile.

Eesti ei saa jääda naabrite ülejäägi peale lootma

Eleringi juht Kalle Kilk on rõhutanud, et Eesti on viimastel aastatel katnud ligikaudu 40 protsenti elektritarbimisest Soome ja teiste Põhjamaade impordiga. Selline ühendatus aitab tagada varustuskindlust ja võib tuua tarbijale soodsama hinna, kuid muudab Eesti sõltuvaks naabrite tootmisest, ilmast ja tarbimise kasvust.

Eesti jaoks tähendab see vajadust kiirendada oma elektritootmise arendamist. Olulised lahendused on meretuulepargid, maismaa tuuleenergia, päikeseelekter, akusalvestid, juhitav tootmine ning tugevamad võrguühendused. Samuti võivad Eestis kasvavat rolli mängida paindlikud tarbijad, kes vähendavad tarbimist tipptundidel või kasutavad odava elektri ajal salvestatud energiat.

Google’i andmekeskuste rajamine Soome ei tähenda automaatselt suurt hinnahüpet Eestis. Pigem tuletab see meelde, et digimajandus, pilveteenused ja tehisintellekt vajavad üha rohkem energiat. Eesti ettevõtete ja kodutarbijate jaoks muutub seetõttu tähtsaks nii kohaliku tootmise suurendamine kui ka nutikam elektritarbimine.