Edvard Garder: perearstide nimistusüsteem vajab reformi

Confido meditsiinikeskuse tegevjuhi Edvard Garderi hinnangul on Eesti perearstide nimistusüsteem digiajastul iganenud ja vajab põhjalikku reformi. Ta leiab, et kõik arstiteaduskonna lõpetajad peaksid Soome eeskujul töötama ühe või kaks aastat üldarstina.

Garderi sõnul ei ole enam põhjendatud süsteem, kus patsiendid on seotud kindla perearsti nimistuga. Digilugude kasutamine võimaldab arstil patsiendi andmetega kiiresti tutvuda ka siis, kui inimene pöördub teise arsti või raviasutuse poole.

“Sellel ei ole enam oma väärtust, et sul on üks arst, kellel on tagatoas perfokaardid kokku liidetud,” ütles Garder intervjuus. Tema hinnangul tuleks kaotada omandipiirang, mis seob perearstinimistu peamiselt perearsti või kohaliku omavalitsusega.

Garder peab vajalikuks anda üldarstidele ja õdedele suurem roll. Ta tõi näiteks Läänemaa haiglas käivitatud õeõppe, kus koostöös Tallinna tervishoiu kõrgkooliga sai kohapeal õppida 40 inimest. Tema sõnul on see aidanud leevendada õdede puudust Läänemaa haiglas, Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuses ja kohalike perearstide juures.

Eesti tervishoiu suurimad probleemid on Garderi hinnangul tervishoiutöötajate vähesus ja süsteemi korraldus. Tervisekassa tänavune puudujääk on tema sõnul ligikaudu 100 miljonit eurot ning ta ei usu, et eelarve õnnestub 2030. aastaks praeguste meetmetega tasakaalu viia.

Rahastamise parandamiseks tuleks tema hinnangul kaaluda maksude tõstmist, patsiendi omaosaluse suurendamist ja eratervisekindlustuse suuremat rolli. Samuti võiks tööandjatele tõsta maksuvaba tervisekulu piiri, mis on püsinud 400 eurol aastas alates 2018. aastast.

Garder ütles, et tervishoiu rahastamisse on viimastel aastatel lisatud kohustusi, millega pole kaasnenud piisavat rahastust. Näidetena tõi ta patsiendikindlustuse seaduse, kiirabi ja vanglameditsiini rahastamise tervisekassa alla toomise ning kavandatava “Tervikute” projekti. Tema hinnangul võiks nende kohustuste ülevaatamise ja haiglavõrgu arengukava haiglate teenuste muutmisega kokku hoida kümneid miljoneid eurosid.

Garder pooldab raviraha liikumist patsiendiga. See tähendaks, et inimene saaks minna tervisekassa rahastatavale ravile nii haiglavõrgu arengukava haiglasse kui ka erameditsiiniasutusse, sõltumata raviasutuse omandivormist.

Tema sõnul takistavad praegu süsteemi paindlikkust kunstlikud piirid. Kui patsient alustab ravi riiklikus haiglas, ei saa ta sageli kasutada järgmisel raviteekonna etapil erameditsiiniasutust, isegi kui seal oleks vaba võimekus.

Confido tegevjuhi sõnul on erameditsiin riiklikust süsteemist paindlikum, sest pakub õhtuseid ja nädalavahetuse vastuvõtte. Confido käibest tuleb ligikaudu 80 protsenti erarahast ja umbes 20 protsenti tervisekassast. Garderi sõnul on keskuse loodud võimekus praegu suurem kui Eesti erameditsiini turg seda kasutada suudab, mistõttu on ettevõte kahjumis hoolimata käibe kasvust.

Ta ei pea tõenäoliseks, et Eesti tervishoid liiguks Ameerika Ühendriikide sarnase süsteemi poole. Garderi hinnangul peaks eratervisekindlustus jääma Eestis täiendavaks lahenduseks, mis aitaks inimestel kiiremini ravile pääseda ja vähendaks haiguspäevade arvu. Riik kulutab haiguslehtede hüvitamisele tema sõnul juba ligikaudu 200 miljonit eurot aastas.

Raviraha kasutamise mõõtmisel peaks Garderi hinnangul liikuma teenuste mahult ravitulemuste hindamisele. Ta tõi näiteks puusaproteesi paigaldamise, mille puhul võiks raviasutus saada osa tasust pärast operatsiooni, järgmise osa pärast patsiendi tööle naasmist ja viimase osa patsiendi hinnangu alusel.

Arstide võimalikku lahkumist haiglavõrgu arengukava haiglatest erasektorisse Garder lähiajal suureks ohuks ei pea. Tema sõnul on haiglate palgad koos ületundidega juba nii kõrged, et erasektor ei suuda neid samal tasemel üle osta. Erasektorisse siirduvad arstid tema hinnangul pigem paindlikuma töökorralduse, töökeskkonna ja teistsuguse töökogemuse tõttu.

Garder ei pea arstide puudust ainsaks probleemiks, vaid räägib teenuse osutamise suutlikkuse puudujäägist. Tema hinnangul võiks suurema osa lihtsamast tööst teha õed ja üldarstid, sest Eesti tervishoid on liiga arstikeskne.

Väikehaiglate sulgemist peab Garder lisaks meditsiinilisele ka regionaalpoliitiliseks otsuseks. Tema sõnul tuleks haiglate rolli ümber kujundada, mitte neid automaatselt sulgeda. Võimalik lahendus oleks piirkondlik võrgustik, kus suuremad haiglad saadavad arste väiksematesse haiglatesse ning suure osa kohapealsest tööst teevad õed.

Garderi sõnul on ta rahul, et Lasnamäele kavandatud Tallinna haigla ei valminud. Haiglate koostööks ei ole tema hinnangul vaja kõiki asutusi ühte suurde hoonesse koondada. Tulevikuhaigla võiks koosneda paljudest väiksematest ja vajadusel ümber kasutatavatest hoonetest.

Ta põhjendas seisukohta ravi kiire muutumisega. Haigusi, mida varem raviti operatsiooniga, ravitakse nüüd endoskoopiliselt või ravimitega ning patsiente ravitakse rohkem ambulatoorselt. Ühes monoliitses hoones on Garderi sõnul selliste muutustega keeruline kohaneda.

Tehisintellekt võiks Garderi hinnangul parandada arstide ja õdede tööviljakust. Confidos transkribeerib AI juba patsiendi ja arsti vestluse ning sisestab selle epikriisi, mille arst üle kontrollib. Garder ütles, et lähiaastatel jõuab tervishoidu ka keerukam AI, mis aitab hinnata kompuuter- ja magnetuuringuid, kuid Eesti ettevaatlik suhtumine võib riigi selles valdkonnas teistest maha jätta.