Artikkel

TEHIK uuendab SKAIS2 süsteemi kuni 28 miljoni euroga

TEHIK kuulutas välja hanke, et sulgeda 2028. aastaks vana SKAIS1 ning viia toetused ja hüvitised järk-järgult SKAIS2 või teistesse infosüsteemidesse.

TEHIK uuendab SKAIS2 süsteemi kuni 28 miljoni euroga
Lugemisaeg: 3 Minutit
Jälgi Google'is

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) kuulutas välja hanke, et sulgeda vana SKAIS1 ning viia selle toetused ja hüvitised järk-järgult SKAIS2 või teistesse sobivatesse infosüsteemidesse. Viieaastase raamlepingu maksimaalne maht on kuni 28 miljonit eurot.

Sotsiaalkindlustusamet kasutab SKAIS2 muu hulgas toetuste, perehüvitiste, pensionide ja elatisabi määramiseks ning maksmiseks. Süsteem sai enam kui kümme aastat tagasi tuntuks arenduse venimise ja kiiresti kasvanud kulude tõttu.

TEHIK-u SKAIS-i programmijuhi Juta Urbalu sõnul on SKAIS1 jõudnud oma tehnilise elukaare lõppu ega vasta enam tänapäevastele nõuetele. Praegu töötavad SKAIS1 ja SKAIS2 kõrvuti, mistõttu peab riik ülal pidama kahte tehnoloogilist keskkonda, nende liideseid ja protsesse.

TEHIK-u heaolu valdkonna juhi Epp Laanepõllu sõnul on SKAIS1 peamiselt ametnike tööks kasutatav vana süsteem. SKAIS2 on uuem lahendus, mille kaudu toimivad ka sotsiaalkindlustusameti iseteenindus ja mitmed e-teenused.

Uue raamlepingu alusel arendatakse ja hooldatakse järgmiste aastate jooksul sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteeme, iseteenindust, andmevahetust ja süsteemi paindlikkust. Senised väliste arenduspartneritega sõlmitud lepingud on lõppemas.

28 miljonit eurot on raamlepingu ülempiir, mitte summa, mis lepingu sõlmimisel automaatselt kulutatakse. Konkreetsed tööd tellitakse vajaduse ja eelarve alusel eraldi hankelepingutega. Üle 600 000 euro maksvad arendused pannakse raamlepingu partnerite vahel uuesti konkureerima.

Hange on jagatud viide ossa: hüvitiste ehk toetuste ja pensionide arvestuse loogika, uue arhitektuuri tehnilised tööd, finants, kasutajakanalid ja üldkomponendid ning üldosa suuremate arenduste eraldi tellimiseks.

SKAIS1 plaanitakse sulgeda 2028. aastal

SKAIS1-s on praegu umbes 15 teenust ning igaühe puhul on määratud, kuhu ja millises järjekorras arendus edasi liigub. Kõige suurem ja keerukam neist on vanaduspension, millel on üle 320 000 saaja.

Teenused viiakse SKAIS1-st välja järk-järgult ning vajalikud andmed säilitatakse. Vana süsteem on plaanis lõplikult sulgeda 2028. aastal.

Uuendamist vajab ka SKAIS2 tehniline platvorm. Praegu kasutatakse Oracle'i andmebaasiplatvormi, kuid järk-järgult minnakse üle vabavaralisele PostgreSQL-ile. Eesmärk on vähendada litsentsikulusid ja tehnoloogilist sõltuvust, lihtsustada haldust ning luua paremad eeldused edasiseks arenduseks ja pilvetehnoloogiate kasutamiseks.

Üleminek toimub moodulite kaupa, mitte ühe suure muudatusena. Üle vaadatakse ka finantsarvestus ja teenuste sisemine loogika, et vähendada käsitsi tehtavaid toiminguid, lihtsustada seadusemuudatuste rakendamist ja automatiseerida rohkem protsesse.

Inimeste jaoks peaks uuendus tähendama töökindlamat ja sujuvamat teenust. Pensionid ja toetused peavad jõudma õigel ajal õigele pangakontole ning süsteemivahetus peaks toimuma võimalikult märkamatult.

Uus juhtimismudel peaks vähendama arenduse riske

Varasema SKAIS2 arenduse probleemide vältimiseks on TEHIK muutnud juhtimis- ja vastutusmudelit. Urbalu sõnul ei olnud osapoolte rollid varem piisavalt selgelt määratletud, mida tõi välja ka riigikontroll.

Uue mudeli järgi vastutab sotsiaalministeerium programmi strateegilise suuna, sotsiaalkindlustusamet teenuste ja ärivajaduste ning TEHIK tehnilise lahenduse ja arenduse eest. Programmijuhil on kõigi kolme osapoole mandaat ning igal tööliinil nimeline vastutaja.

Enne arenduste alustamist kaardistati olemasolev süsteem, soovitud tulevane lahendus ja nende ühendamiseks vajalikud tehnilised tööd. Teenused ja tehnilised komponendid viiakse üle etapiviisiliselt, et iga sammu järel saaks kontrollida lahenduse toimivust ja vajaduse korral plaani muuta.

Töid tellitakse konkreetsete vajaduste ja tulemuste kaupa ning ka eelarvet juhitakse etapiviisiliselt. TEHIK ei soovi ehitada üht suurt süsteemi, mis valmiks alles programmi lõpus, vaid viia lahendused kasutusse järk-järgult.

Tegemist on ühe Eesti kriitilise väljamaksesüsteemiga, mistõttu on peamine eesmärk tagada teenuste toimimine kogu uuenduse vältel. Riigieelarvesse on uuendusteks kavandatud lisaraha ning TEHIK on nende ettevalmistusi teinud ligi aasta.

Laura Mägi

"Tehnoloogia liigub kiiremini kui kunagi varem ja ma naudin selle jälgimist. Iga uus seade või rakendus jutustab loo inimlikust loovusest."

Jäta kommentaar

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene.