Transpordiamet plaanib Eesti maanteedele termokaameraid

Transpordiamet plaanib paigaldada Eesti suuremate maanteede äärde termokaamerad, mis koguvad anonüümseid andmeid liiklejate arvu, liikumisaja, kiiruse ja sõidukitüübi kohta. Seadmed ei tee pilte ega videoid ning ei fikseeri sõidukite numbrimärke.

Amet kavatseb loendusseadmete projekteerimisele, ostmisele ja paigaldamisele kulutada ligikaudu 740 000 eurot. Kogutud andmeid kasutatakse liiklussageduse hindamiseks eri teelõikudel.

Transpordiameti liikluse seireseadmete ekspert Arno-Marko Miller ütles ERR-ile, et sõidukite kohta kogutakse andmeid kuupäeva, kellaaja, kiiruse, sõiduki pikkuse, sõidusuuna, sõiduki klassi, pikivahe ja sõiduraja kohta.

Sõidukid jaotatakse kolme klassi: sõiduautod ja kaubikud, veoautod ja bussid ning haagisega veokid. Jalakäijate ja jalgratturite puhul registreeritakse kuupäev, kellaaeg, kiirus, liikumissuund ja liikleja klass.

„Kõik andmed peavad olema anonüümsed ehk seadmed ei hakka tegema pilte ega videoid ega fikseerima numbrimärke,“ kinnitas Miller.

Esimeses etapis paigaldatakse 15 termokaamerat Tallinna-Narva maanteele, 18 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele, 12 Jõhvi-Tartu-Valga teele ja kümme Tallinna-Pärnu-Ikla teele. Üksikud seadmed tulevad veel Riia ringi ühendusteele, Mõigu ühendusteele ja mitmele teisele teelõigule.

Teises etapis paigaldatakse muu hulgas 15 seadet Pärnu-Rakvere-Sõmeru teele, kümme Tallinna ringteele, kuus Tallinna-Paldiski teele ning viis Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teele. Kaamerad paigaldatakse metallpostidele või -raamidele.

Hanketingimuste kohaselt peab seadmetel olema uuendatava mudeliga tehisintellektil põhinev tuvastus- ja klassifitseerimisvõimekus. Seadmed ei tohi olla ühendatud väljapoole Transpordiameti privaatvõrku ega tohi pilte salvestada.

Loendusandmeid kasutatakse analüüsides ja iga-aastases loendusaruandes. Neid vajatakse teede projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel, liiklusohutuse parandamisel, eelarveraha jaotamisel ning juhendite ja dokumentide koostamisel.

Jalgsi ja rattaga liikujate loendamine muutub püsivaks

Transpordiameti liikuvuseksperdi Kadi Pihlaku sõnul võimaldab püsiv loendussüsteem esimest korda koguda ühtsetel alustel pikaajalisi andmeid jalgsi ja rattaga liikumise tegeliku mahu ning selle muutumise kohta.

„Riigiteede ääres pole jalgsi ja rattaga liikumist termokaameratega varem loendatud,“ ütles Pihlak.

Andmete abil hinnatakse hooajalisust ning jalgsi ja rattaga liikumise sageduse trende. Samuti saab analüüsida liikluskorralduse, taristu rajamise, talihoolduse parandamise ning tõmbekohtade avamise või sulgemise mõju.

Loendusandmete põhjal saab seada tähtsuse järjekorda, milliseid jalg- ja jalgrattateid tuleks esmajärjekorras säilitada ja remontida. Pihlaku sõnul toetab süsteem ka Eesti rattastrateegia elluviimist ning andmepõhise taristu- ja liikuvuspoliitika kujundamist.

Sõidukite loendusseadmed paigaldatakse rahvusvahelistele teelõikudele. Jalgsi ja rattaga liikumise loenduspunktid rajatakse riigiteedele üle Eesti nii linnalähi- kui ka maapiirkondades.

Loenduspunkte tuleb kõige rohkem Tallinna ja Tartu lähialadele. Need piirkonnad on TEN-T transpordivõrgustiku linnalised sõlmed, kus andmetel on oluline roll kohustuslike säästva linnaliikuvuse kavade koostamisel.

Seadmed jäävad kavakohaselt oma asukohtadesse püsivalt, kuigi Transpordiamet ei välista nende mõne aasta tagant ümberpaigutamist. Amet on liiklejaid varemgi registreerinud püsivates ja ajutistes loenduskohtades, kuid jalgsi ja rattaga liikumise mõõtmiseks kasutatakse nüüd uut tehnoloogiat.