Jensen Huang: tehisaru nõrgestab õpilaste matemaatikat

NVIDIA tegevjuht Jensen Huang hoiatas, et tehisintellekti levik klassiruumides nõrgestab õpilaste matemaatika baasoskusi, kuid tema hinnangul ei pruugi see tingimata põhjust muretsemiseks anda.

Huang viitas uuringule, milles jälgiti Hiinas 26 000 seitsmenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilast. Uuringu kohaselt parandasid tehisarutööriistad kodutööde tulemusi kuni 18 protsenti ja lühendasid ülesannete lahendamisele kuluvat aega 30 protsendi võrra.

Kiiremad kodutööd, nõrgemad testitulemused

Samas langesid igakuiste testide tulemused kuue kuuga kuni 20 protsenti. Otsustavate sisseastumiseksamite tulemused kahanesid kahe aasta jooksul 18–24 protsenti.

Huang ütles, et need näitajad viitavad sellele, et liigne sõltumine automatiseeritud tööriistadest võib nõrgendada iseseisvat probleemilahendusoskust ja pärssida põhiteadmiste pikaajalist kinnistumist.

„Kui paluda tänapäeval lapsel teha kirjalikku jagamist, märkaksid kohe raskusi. Korrutustabel ununeb ning sama lugu on näiteks ruutjuurte arvutamisega. Tegelikkus on see, et matemaatika põhitõed ununevad,” ütles Huang.

Huang peab muutust tehnoloogilise arengu osaks

Kirjeldatud langusest hoolimata ei pea Huang muutust iseenesest murettekitavaks. Ta võrdles praegust olukorda varasemate tehnoloogiliste üleminekutega, mille käigus jäid vanemad tööriistad ja oskused tagaplaanile.

Huang meenutas, et kalkulaatorid olid kunagi koolides keelatud. Tema sõnul oleks tänapäeval keeruline toime tulla lõpetajal, kellel puuduvad isiklik arvuti ja programmeerimisoskus. Tulevased õpilased peavad aga õppima suhtlema otse autonoomsetel tarkvaraagentidel põhinevate süsteemidega ehk tehisarusüsteemidega, mis suudavad piiratud inimjuhendamisega ülesandeid täita.

Huang kirjeldas mõningate baasoskuste kadumist mitte inimintellekti nõrgenemise, vaid vaimse töö suunamisena keerukamatele ja suurema väärtusega ülesannetele. Tema hinnangul saavad inimestest „süsteemimõtlejad”, kes keskenduvad madala taseme detailide asemel suurte süsteemide arhitektuurile.

„Tänapäeva arvutiinsenerid ei pea mõistma iga transistorit, vaid töötavad sadade triljonite transistoridega süsteemiarhitektuuride kallal,” ütles Huang. Ta eeldab, et kui tehisaru võtab üle rutiinsed arvutused, leitakse tulevastele põlvkondadele teistsugused ja tõhusamad oskused, kuigi uuringus mõõdetud tulemuste langus jääb tema sõnul reaalseks.