Los Angelese haridusamet keelas tehisintellekti kasutamise linna avalikes koolides käesoleval õppeaastal, samal ajal kui New Yorki linnapea Zohran Mamdani kehtestas USA ulatuslikuma õpilastele suunatud tehisintellekti moratooriumi. Eestis on suund vastupidine: riik katsetab 16-aastaste õpilastega OpenAI koostöös loodud ChatGPT kohandatud versiooni.
Los Angelese ühendatud koolipiirkonna (LAUSD) otsus puudutab ligikaudu 380 000 õpilast. Lapsevanem Sandra Martinez Roe, kes kuulub teatud tehnoloogiate kasutamise vastu võitlevasse ühendusse Schools Beyond Screens, ütles ajalehele EL PAÍS, et ei soovi oma lastest teha katsejäneseid.
„Läksime koosolekule ette valmistunult, kaasas nõudmised, uuringud ja ekspertide nimekiri,“ rääkis Roe. Tema sõnul keelati otsusega kõik tehisintellekti tööriistad kõigis klassides ja vanuserühmades. LAUSD vaatab keelu üle 2026. ja 2027. õppeaasta lõpus.
New Yorgi ametnike sõnul on eesmärk seada esikohale õpilaste turvalisus ja päris, inimeste antav õpe. „Tehnoloogiatööstus tahab panna meid uskuma, et tehisintellektil põhinev alusharidus pole mitte ainult vältimatu, vaid ka vajalik. Meie seda nii ei näe,“ ütles Mamdani.
Eesti, Euroopa PISA edetabeli parim ja maailmas kolmas riik, on tehisintellekti koolidesse lubanud. Riik on juba aasta andnud 16-aastastele õpilastele OpenAI loodud vestlusroboti ChatGPT kohandatud versiooni, mis ei paku lihtsalt vastuseid, vaid suunab õpilasi nendeni jõudma.
Haridusminister Kristina Kallas ütles videokõnes, et tehisintellekti keelamine ei takistaks noortel seda kasutada. „Tehisintellekti kasutamine muutuks lihtsalt varjatumaks ja täiskasvanute eest rohkem peidetuks, kuid nad prooviksid seda ikkagi kasutada,“ lausus ta.
Ministeeriumi tööriist põhineb arusaamal, et üldotstarbeline tehisintellekt ei ole õppimiseks loodud. Kallase sõnul on tegemist „Sokraatilise“ GPT-ga, mis aitab õpilastel arendada kriitilist mõtlemist ja toetab kognitiivset arengut.
Kallas ütles, et ükski Eesti perekond pole kohandatud mudeli kasutuselevõtu pärast ministeeriumile kaebust esitanud. Ainsa kriitika kuulis ta oma pojalt, kes alustas tööriista kasutuselevõtu ajal 11. klassi. „See on tõesti tüütu, sest programm ei anna mulle ühtegi vastust,“ olevat poeg öelnud.
Minister peab katset alles esimeseks sammuks. „Peame õppeprotsessi ümber kujundama, arvestades, et õpilased kasutavad kodus kodutöid tehes juba tehisintellekti. Nad mõistavad seda tehnoloogiat palju paremini kui õpetajad,“ ütles Kallas.
Eesti valitsus ei kavatse lubada alla 16-aastastel õpilastel tehisintellekti kasutada. Sarnaseid piiranguid rakendavad eri kujul ka New York, kus tehnoloogia kasutamine on keelatud 14-aastastele ja noorematele lastele, samuti Norra ja Hiina.
Õpetajaid koolitatakse siiski selles, kuidas tehisintellekti alg- ja põhikooliealiste õpilaste puhul käsitleda. Kallase sõnul tuleb selles vanuses arendada iseseisvaid õppijaid. „Õpetajad teavad, et 12-aastane kasutab kodutöö tegemiseks tehisintellekti, seega peame ülesanded kujundama nii, et õpilased oleksid sunnitud mõtlema ja õppima,“ selgitas ta.
Kallas nimetab tehisintellekti hariduses inimkonna suurimaks väljakutseks, sest tehnoloogia ei sunni inimest mõtlema, vaid võib muuta ta masinatest sõltuvaks. „Kui me ei tegutse, antakse kogu mõtlemine ja mälu masinatele,“ ütles minister.
Tema sõnul võib täielik keeld olla üks võimalus, kuid tööriistade keelamine ei muuda neid olematuks. „Oht on veelgi suurem: koolis õppimine võib muutuda iganenuks,“ märkis Kallas.
New York on keelde varemgi leevendanud
New York keelas õpilastel ja õpetajatel ChatGPT kasutamise juba 2023. aasta jaanuaris, varsti pärast vestlusroboti turule jõudmist. Hariduses kardeti eelkõige seda, et õpilased saavad tööriista abil hõlpsalt kontrolltöödel ja eksamitel petta.
Sama aasta mais keeld tühistati. Toonane New Yorgi hariduskantsler David Banks põhjendas otsust sooviga ChatGPT potentsiaali ära kasutada. Nüüd on linn kehtestanud USA esimese täieliku tehisintellektikeelu klassiruumides.
ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni UNESCO teadlase Mark Westi sõnul jääb enamik maailma haridussüsteeme New Yorgi ja Los Angelese keeldude ning Eesti lähenemise vahele. Erand on Araabia Ühendemiraadid, kus tehisintellekt on kohustuslik õppeaine juba lasteaiast alates.
Araabia Ühendemiraatides õpivad vähemalt nelja-aastased lapsed võrdlema masinaid inimestega ja teevad esimesi samme tehisintellekti rakenduste kasutamisel. 10- kuni 14-aastased peavad õppima tehisintellektisüsteeme kavandama.
West rõhutas, et Araabia Ühendemiraadid ja Eesti võivad tunduda vastandlikud, kuid mõlemad õpetavad õpilastele tehisintellekti kohta. Selle tehnoloogia kasutamine õppimise vahendina on aga tema sõnul hoopis teine küsimus.
OECD 8. septembril avaldatud PISA raporti järgi kasutavad arenenud riikides tehisintellekti õppimiseks kõige rohkem Malta ja Hispaania õpilased. Samal ajal saavutasid testi viies kõige väiksema kasutusega OECD riigis õpilased paremad tulemused.
Hispaania haridusministeerium on koolide jaoks kehtestanud tehisintellekti kasutamise üldised reeglid, kuid hariduspoliitika üle otsustavad seal piirkondlikud valitsused. Riikliku haridustehnoloogia ja õpetajakoolituse instituudi INTEF 8. septembril avaldatud juhendi järgi on tehisintellektialane kirjaoskus nüüd õpilase tervikliku hariduse vajalik osa. Seni soovitab järelevalveta kasutamise keeldu alla 14-aastastele klassiruumis ainult Kataloonia.
Koolid üle maailma kujundavad alles seisukohta tehnoloogia suhtes, samal ajal kui tehisintellekti arengutempo aeglustamist on pakkunud kaks valdkonna keskset tegelast, Dario Amodei ja Sam Altman. UNESCO soovitab nii turvameetmeid kui ka tehisintellekti kasutuselevõtu kiirendamist, kuid rõhutab, et tööriistad peavad toetama haridust ja lapsi ning olema ohutud.
"Minu huvi tehnoloogia vastu algas lapsepõlvest. Tänapäeval püüan kirjutada nii, et ka keerulised teemad oleksid kõigile arusaadavad."
Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.