ERR-i uus nõukogu liige Marek Tamm kirjeldab oma visiooni

ERR-i nõukogu vastne liige Marek Tamm soovib kujundada rahvusringhäälingut, mis on otsustes sõltumatu, avaliku ülesande suhtes nõudlik ja oma pärandi kasutamisel uuendusmeelne.

Ajaloolasena peab Tamm oluliseks, et ERR mõistaks oma rolli nii oleviku kui ka tuleviku kujundamisel. Rahvusringhääling otsustab iga päev, millised sündmused saavad tähelepanu ja kelle hääl avalikkuseni jõuab. Aastate pärast kasutatakse samu salvestisi meie ajastu mõistmiseks.

Tammi sõnul peab nõukogu eristama strateegilist juhtimist tegevjuhtimisest. Nõukogu ülesanne on küsida, millist rahvusringhäälingut soovitakse viie või kümne aasta pärast ning kas praegused otsused liiguvad selle eesmärgi poole.

Ta soovib, et ERR-i juhatus annaks regulaarselt aru organisatsiooni eesmärkide, rahakasutuse ja strateegiliste valikute kohta. Toimetuste programmi- ja saateotsused peaksid samal ajal jääma nende endi vastutusalasse, sest selle piiri hoidmisest sõltub avalik-õigusliku meedia usaldusväärsus.

Vaatajanumbrid näitavad, kuhu liigub tähelepanu, kuid ei näita üksi, kas ERR täidab ülesandeid, milleks ühiskond teda ülal peab. Erameedia saab sihtrühma valides lähtuda ärilistest kaalutlustest, ERR peab aga küsima ka seda, kelleni ta veel ei jõua.

Tamm toob näiteks noored, kes otsivad veebist eestikeelset ja usaldusväärset käsitlust, Eesti eri paikades elavad inimesed ning lapsevanemad, kes vajavad lastele sisukat ja eakohast meediasisu. Võrus või Kärdlas elav inimene peaks ERR-i vaadates tundma, et tema kodukoha elu kuulub Eesti ühisesse loosse.

Ühine avalik ruum ei teki tema hinnangul sellest, et kõik vaatavad samu saateid või mõtlevad ühtemoodi. See tekib siis, kui erineva kogemusega inimesed saavad üksteise elust teada ning tugineda olulistes küsimustes usaldusväärsele teabele.

Seetõttu peab Tamm ETV+ ja Raadio 4 tegevust ERR-i põhitegevuse oluliseks osaks. Vene keelt kõneleval Eesti elanikul peab olema põhjust pöörduda Eesti rahvusringhäälingu poole, kui ta otsib selgitust teda puudutavale otsusele või soovib osa saada kohalikust kultuurielust. Ükski kanal ei kaota ühiskondlikke lõhesid, kuid ERR saab aidata eri keeltes elavatel inimestel üksteisest rohkem teada ja aru saada.

Ühine avalik ruum vajab lisaks uudistele ka head dokumentalistikat, lasteprogramme, kultuuri- ja teadusajakirjandust, oluliste sündmuste ülekandeid ning arutelusaateid, mis muudavad keerulised teemad arusaadavaks neid liigselt lihtsustamata.

Teadus- ja kultuuriväljaannete toimetamise kogemusest teab Tamm, et kvaliteetsete kaastööde hankimine nõuab aega ning nende väärtus ei pruugi väljenduda kohe suurtes lugeja- või vaatajanumbrites. Mõni saade või artikkel jõuab õpetaja kaudu klassiruumi, teine leiab uue publiku alles aastaid hiljem.

ERR peaks tema sõnul märkama ka sellist pikaajalist ja haralist mõju. Rahvusringhääling saab avada võimalusi teistele Eesti kultuuriloojatele, tellides neilt kaastöid ja jagades oma oskusi. Nii ulatub avaliku raha mõju ERR-i enda kanalitest kaugemale.

ERR-i arhiiv vajab paremat ligipääsu

„Tegelikult on ERR aastakümnete jooksul kogunud erakordse audiovisuaalse allikakogu eesti keelest, kultuurist, inimestest ja ühiskonna muutumisest,” kirjutab Tamm.

ERR-i arhiivi nähakse sageli peamiselt kohana, kust saab mõnd vana saadet uuesti vaadata või kuulata. Tegelikult on tegemist ulatusliku allikakoguga, millest suur osa on kasutajale endiselt raskesti leitav ja kasutatav. Salvestis, mida ei saa sisuliselt ja mugavalt otsida, jääb avalikkuse eest suuresti varjatuks.

Kõne- ja pildituvastus ning muud digivahendid võiksid muuta arhiivi kasutajasõbralikumaks. Õpetaja võiks leida mõne minutiga eri kümnendite saated Ida-Virumaa tööstusest ning uurija võrrelda, kuidas on avalikus ruumis muutunud suhtumine eesti keelde.

Selleks ei piisa failide veebi laadimisest. Vaja on sisukat kirjeldamist, töökindlat säilitamist, selgeid kasutusõigusi ning koostööd uurijate ja teiste mäluasutustega. Nii võiks ERR-i arhiivist saada oluline töövahend hariduses, teaduses ja kultuuriloomes.

Tehisaru muudab arhiivi arendamise korraga pakilisemaks ja keerulisemaks. See võib aidata saadet transkribeerida, märksõnastada, analüüsida ja üles leida, kuid võib ka eksida või kõnelejad segi ajada.

Mida rohkem audiovisuaalset sisu tekib, seda olulisem on võimalus kontrollida, kust üks pilt, hääl või väide pärineb. ERR-il tuleb Tammi hinnangul katsetada uusi tööriistu, säilitada toimetuslik vastutus ning teha oma materjalide kasutusvõimalused võimalikult selgeks ja läbipaistvaks.

Uus telemaja, tehnoloogiline taristu, arhiivi arendamine ja kvaliteetse ajakirjanduse tegemine väljaspool Tallinna ei mahu ühe aasta eelarve loogikasse. Nõukogu peab aitama teha valikuid ja selgitama avalikkusele nende hinda.

Samuti peaks ERR-i rahastus olema piisavalt pikalt etteplaneeritav. Kui iga aasta algab teadmatusest, millest tuleb loobuda, kannatavad kõige kergemini tegevused, mille mõju selgub alles pikema aja jooksul. Avaliku raha eest tegutsev asutus peab samal ajal näitama, mida selle rahaga saavutati, ilma et iga saadet taandataks odavusele või vaatajanumbrile.

Tamm soovib, et nõukogu lepiks juhatusega igal aastal kokku mõne selge strateegilise eesmärgi ja kontrolliks järjekindlalt nende täitmist. Avalikult võiks hinnata, kui hästi jõuab ERR eri vanuses, eri kodukeelega ja Eesti eri paikades elavate inimesteni, kas kultuuri-, teadus- ja haridussisu on piisavalt kvaliteetne ning kas arhiivi kasutamine muutub lihtsamaks ja süsteemsemaks.

Tammi eesmärk on aidata kujundada ERR-i, mis leiab uue publiku ka uutel platvormidel ja säilitab temaga vahetu sideme. Samal ajal peab rahvusringhäälingul olema kannatust teha tööd, mille väärtus selgub alles pikema aja jooksul.