Marek Tamm: millist ERR-i vajab Eesti üldse tulevikus?

ERR-i nõukogu vastne liige Marek Tamm soovib aidata kujundada rahvusringhäälingut, mis on otsustes sõltumatu, avaliku ülesande täitmisel nõudlik ja kogutud pärandi kasutamisel uuendusmeelne.

Ajaloolasena tean, et tulevikus mäletatakse meist peamiselt seda, mida me olevikus tallele paneme. Eesti Rahvusringhääling otsustab iga päev, millised sündmused saavad tähelepanu ja keda peetakse kuulamisväärseks. Nii saame teada, mis praegu toimub, kuid aastate pärast vaadatakse samu salvestusi, et mõista meie ajastut.

Vastutus oleviku ja tuleviku ees on üks põhjusi, miks soovin ERR-i nõukogus aktiivselt kaasa mõelda. Varasem töö nõukogudes on õpetanud mind eristama strateegilist juhtimist tegevjuhtimisest. Nõukogu ülesanne on küsida, millist rahvusringhäälingut soovime viie või kümne aasta pärast ning kas praegused otsused viivad meid selles suunas.

Soovin seista selle eest, et juhatus annaks regulaarselt aru ERR-i eesmärkide, rahakasutuse ja strateegiliste valikute kohta. Toimetuste programmi- ja saateotsused peavad samal ajal jääma nende endi vastutusalasse. Sellest piirist sõltub avalik-õigusliku meedia usaldusväärsus.

Vaatajanumbrid näitavad, kuhu liigub tähelepanu, kuid ei ütle, kas ERR täidab ülesandeid, milleks ühiskond teda ülal peab. Eraväljaanne saab oma sihtrühma valides lähtuda ärilistest kaalutlustest.

ERR peab küsima ka seda, kelleni ta veel ei jõua. Kas noor inimene leiab usaldusväärse eestikeelse käsitluse teemast, mille kohta ta muidu saab infot mujalt veebist? Kas Võrus või Kärdlas elav inimene tunneb ERR-i vaadates, et tema kodukoha elu kuulub Eesti ühisesse loosse? Kas lapsevanem leiab lastele sisukat ja eakohast meediasisu? Nõukogu peaks otsima vastuseid ka neile küsimustele.

Eesti ühine avalik ruum ei teki sellest, et kõik vaatavad samu saateid ja mõtlevad ühtemoodi. See tekib siis, kui erinevate kogemustega inimestel on võimalik üksteise elust teada saada ning olulistes küsimustes tugineda usaldusväärsele teabele.

Seetõttu pean ETV+ ja Raadio 4 tegevust ERR-i põhitegevuse oluliseks osaks. Kui vene keelt kõnelev Eesti elanik otsib selgitust teda puudutavale otsusele või soovib osa saada kohalikust kultuuriloomest, peab tal olema põhjust pöörduda Eesti rahvusringhäälingu poole. Ükski kanal ei kaota ühiskondlikke lõhesid, kuid ERR saab aidata eri keeltes elavatel inimestel üksteisest rohkem teada ja aru saada.

Ühine avalik ruum vajab enamat kui uudiseid. Eesti keel ja kultuur vajavad kohta ka argises meediatarbimises, sealhulgas head dokumentalistikat, lasteprogramme, kultuuri- ja teadusajakirjandust, oluliste sündmuste ülekandeid ning arutelusaateid, mis muudavad keerulised teemad arusaadavaks neid liigselt lihtsustamata.

Teadus- ja kultuuriväljaannete toimetamise kogemusest tean, kui palju aega nõuab kvaliteetsete kaastööde hankimine ning et nende väärtus ei avaldu tingimata kohe suurtes lugejanumbrites. Mõni saade või artikkel jõuab õpetaja kaudu klassiruumi, teine leiab uue publiku alles aastaid hiljem.

ERR-i puhul tuleb märgata ja hinnata ka sellist pikaajalist ja haralist mõju. Rahvusringhääling saab avada võimalusi teistele Eesti kultuuriloojatele, tellides neilt kaastöid ja jagades oma oskusi. Nii ulatub avaliku raha mõju ERR-i enda kanalitest kaugemale.

ERR-i arhiiv vajab paremat kasutatavust

„Tegelikult on ERR aastakümnete jooksul kogunud erakordse audiovisuaalse allikakogu eesti keelest, kultuurist, inimestest ja ühiskonna muutumisest,“ kirjutab Tamm.

Sama pika vaate üks olulisemaid mõõtmeid on ERR-i arhiiv. Seda nähakse sageli eeskätt hoidlana, kust saab mõnd vana saadet uuesti vaadata või kuulata. Tegelikult on ERR kogunud aastakümnete jooksul erakordse audiovisuaalse allikakogu eesti keelest, kultuurist, inimestest ja ühiskonna muutumisest.

Suur osa sellest pärandist on kasutaja jaoks siiski raskesti leitav ja kasutatav. Salvestis, mida ei saa sisuliselt ja mugavalt otsida, jääb avalikkuse ees suuresti varjatuks.

Kõne- ja pildituvastus ning muud digivahendid võimaldavad muuta arhiivi senisest kasutajasõbralikumaks. Õpetaja võiks leida mõne minutiga eri kümnendite saateid Ida-Virumaa tööstusest ning uurija võrrelda, kuidas on avalikus ruumis muutunud suhtumine eesti keelde.

Selleks ei piisa failide veebi laadimisest. Vaja on sisukat kirjeldamist, töökindlat säilitamist, selgeid kasutusõigusi ning koostööd uurijate ja teiste mäluasutustega. Nii võiks ERR-i arhiivist saada oluline töövahend hariduses, teaduses ja kultuuriloomes.

Tehisaru muudab selle töö korraga pakilisemaks ja keerulisemaks. See võib aidata saateid transkribeerida, märksõnastada, analüüsida ja üles leida, kuid võib ka eksida või kõnelejad segi ajada.

Mida rohkem audiovisuaalset sisu tekib, seda olulisemaks muutub võimalus kontrollida, kust üks pilt, hääl või väide pärineb. ERR-il on põhjust olla selles valdkonnas nõudlik, katsetada uusi tööriistu, säilitada toimetuslik vastutus ning muuta oma materjalide kasutusvõimalused võimalikult selgeks ja läbipaistvaks.

Kõik see vajab raha ja töörahu. Uus telemaja, tehnoloogiline taristu, arhiivi arendamine ja võime teha head ajakirjandust väljaspool Tallinna ei mahu ühe aasta eelarve loogikasse.

Nõukogu peab aitama teha valikuid ja selgitama avalikkusele nende hinda. Samuti peab nõukogu seisma selle eest, et ERR-i rahastus oleks piisavalt pikalt ette planeeritav. Kui iga aasta algab teadmatusest, millest tuleb loobuda, kannatavad kõige kergemini tegevused, mille mõju selgub alles pikema aja jooksul.

Avaliku raha eest tegutsev asutus peab omakorda suutma näidata, mida selle rahaga saavutati, ilma et iga saadet taandataks odavusele või vaatajanumbrile. Seetõttu soovin, et nõukogu lepiks juhatusega igal aastal kokku mõne selge strateegilise eesmärgi ja tuleks nende täitmise juurde järjekindlalt tagasi.

Oluline on avalikult hinnata, kui hästi jõuab ERR eri vanuses, eri kodukeelega ja Eesti eri paikades elavate inimesteni. Samuti tuleb küsida, kas kultuuri-, teadus- ja haridussisu on piisavalt kvaliteetne ja mitmekesine ning kas arhiivi kasutamine muutub päriselt lihtsamaks ja süsteemsemaks.

Neile küsimustele saab anda ausaid avalikke vastuseid. Nii oleks kodanikel võimalik hinnata ERR-i tegevust enama kui viimase skandaali või ühe populaarse saate põhjal.

Soovin aidata kujundada ERR-i, mis on oma otsustes sõltumatu, avaliku ülesande suhtes nõudlik ja kogutud pärandi kasutamisel uuendusmeelne. Rahvusringhääling peab leidma uue publiku üles ka uutel platvormidel ja säilitama temaga vahetu sideme. Samal ajal peab tal olema kannatust teha seda, mille väärtus selgub alles pikema aja jooksul.