Elering kavandab Eestisse pärast 2033. aastat uusi võimsusi

Elering alustas avalikku konsultatsiooni turuülese võimsusmehhanismi väljatöötamiseks, et tagada Eesti elektrivarustuskindlus ka pärast 2033. aastat. Eleringi kinnitusel ei too lahendus tarbijate arvetele uusi tasuridu, sest kulud kaetakse olemasoleva varustuskindluse tasu kaudu.

Eesti varustuskindlus on praegu tagatud, kuid järgmisel kümnendil võib juhitavaid tootmisvõimsusi süsteemist välja minna rohkem, kui turg juurde ehitab. Samal ajal kasvab elektritarbimine ning suureneda võivad riskid, näiteks ühenduste katkemine naaberriikidega või pikk vaikne ja pilvine periood, mil tuule- ja päikeseenergia toodang jääb väikeseks.

Eestis peetakse ühiskonnale vastuvõetavaks kuni kaheksat tundi aastas, mil kogu tarbimist ei pruugita katta. Eleringi eelmise aasta varustuskindluse aruande kohaselt võib see standard tulevikus täitmata jääda. Euroopa Liidu elektrituru määrus lubab riigil sellises olukorras sekkuda ja luua kõikidele tehnoloogiatele avatud võimsusmehhanismi.

Eleringi juhatuse liikme Erkki Sapi sõnul ei anna ainult elektri müügist saadav tulu investorile piisavat kindlust rajada elektrijaama või salvestit, mida vajatakse vaid vähestel tundidel aastas. Seetõttu võib vajalik võimsus kriitilisel hetkel puududa.

„Turuülene võimsusmehhanism võimaldab anda pikaajalise investeerimissignaali uute võimsuste rajamiseks ning olemasolevate võimsuste renoveerimiseks. Avalik konsultatsioon on esimene samm, mille eesmärk on luua valmisolek ajaks, kui varustuskindluse analüüsid näitavad, et Eestil on uusi elektrijaamu vaja,“ ütles Sapp.

Eleringi plaani kohaselt arvutatakse esmalt välja, kui palju kindlat võimsust elektrisüsteem vajab. Seejärel korraldatakse vähempakkumine, kus pakkujad konkureerivad hinnaga. Võidab see, kes on nõus hoidma võimsust kättesaadavana kõige väiksema tasu eest.

„Konkurents peab näitama, millised lahendused suudavad vajaliku varustuskindluse tagada kõige väiksema kuluga,“ ütles Sapp.

Vähempakkumise võitjad saavad elektrituru tulule lisaks tasu võimsuse eest ning kohustuvad kokkulepitud ajal süsteemile kättesaadavad olema. Kui nende elektriturult saadav tulu ületab kokkulepitud piiri, võib võimsustasu väheneda. Kohustuse täitmata jätmise korral rakendub trahv.

Mehhanism on tehnoloogianeutraalne ja avatud kõigile nõuetele vastavatele osalejatele. Toetada ei soovita üht konkreetset tehnoloogiat, vaid kõiki ressursse, mis saavad varustuskindlusesse panustada, sealhulgas elektrijaamu, energiasalvesteid ja tarbimise juhtimise lahendusi.

Esimesed vähempakkumised võivad toimuda 2028. aastal

Eestil on praegu riigiabi luba strateegilise reservi rakendamiseks kuni 2035. aastani. Eleringi hinnangul sellest ei piisa, sest strateegilises reservis osalev elektrijaam ei tohi elektriturul kaubelda.

Turuülene mehhanism võimaldaks konkureerida nii olemasolevatel kui ka uutel ressurssidel ning annaks investeeringutele pikaajalisema tulukindluse. Eleringi tellitud analüüsi kohaselt on see ainus lahendus, mis annab uute võimsuste rajamiseks pikaajalise investeerimissignaali ja aitab vältida töökorras jaamade enneaegset sulgemist.

Esimesed vähempakkumised võiksid plaani järgi toimuda alates 2028. aastast. Enne seda tuleb korraldada avalikud konsultatsioonid, muuta seadusi, saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba ja leppida kokku mehhanismi reeglid.

Vähempakkumisi ei korraldata igal aastal, vaid ainult siis, kui turul pole piisavalt juhitavaid ressursse. Mehhanismi kulud katavad lõpuks riiklikult kinnitatud jaotusmetoodika alusel elektritarbijad, kuid Eleringi sõnul ei lisandu arvetele uut tasurida.

Makseid hakatakse tegema alles siis, kui hangitud võimsus on valmis ja elektrisüsteemile kättesaadav. Praeguse hinnangu järgi võiks see juhtuda kõige varem alates 2033. aastast. Elering rõhutab, et tegemist ei ole automaatse püsikuluga ning mehhanism ei asenda elektriturgu.

Elering, kliimaministeerium ja konkurentsiamet ootavad turuosaliste, investorite, tarbijate ja teiste huvirühmade ettepanekuid hiljemalt 12. novembriks.