Apollo tarkvara juht Margaret Hamilton suri 90-aastaselt

Apollo lennutarkvara arendust juhtinud ja mõiste „tarkvaratehnika” kasutuselevõttu edendanud Margaret Hamilton suri 30. septembril 2026 90-aastasena, teatas MIT.

Hamilton juhtis meeskonda, mis arendas Apollo 11 Kuu-missioonil kasutatud lennutarkvara. Hiljem töötas ta Apollo käsu- ja teenindusmooduli meeskonna asejuhina ning tema vastutusala kasvas projekti käigus sadade töötajateni.

Ta töötas välja prioriteedipõhise ajastuse ja lähenemise, mida nimetas kaitsvaks programmeerimiseks. Selle eesmärk oli tagada, et pardaarvuti jätaks ootamatutes olukordades ressursse kõige kriitilisemate ülesannete jaoks.

Meetod osutus määravaks Apollo 11 laskumisel Kuule 20. juulil 1969, kui pardaarvuti andis suure töötluskoormuse tõttu häiresignaale. Tarkvara jättis väiksema prioriteediga ülesanded kõrvale ja hoidis olulised funktsioonid töös, võimaldades maandumisega jätkata.

„Mind köitis idee ise ja asjaolu, et seda polnud varem tehtud. Olin esimene projektiga liitunud programmeerija ja esimene naine, kelle nad tööle võtsid,” ütles Hamilton 2019. aastal ajalehele The Guardian.

2017. aasta intervjuus ütles ta, et häirete ajal mõtles ta tarkvarale ning tundis seejärel, kuidas meeskonna töö tervikuks kokku sai: „Me tegime selle ära. See töötas.”

Hamilton sündis 1936. aastal Indiana osariigis Paolis. Ta omandas 1958. aastal Earlham College’is matemaatika bakalaureusekraadi ning kolis 1959. aastal koos abikaasaga Massachusettsi, kus asus tööle MIT-is.

MIT-is töötas Hamilton koos Edward Norton Lorenziga ilmaennustustarkvara ja õhutõrjesüsteemide arenduse kallal. Seejärel liitus ta Instrumentation Laboratoryga, mis võttis 1965. aastal üle Apollo lennutarkvara arenduse.

Algul töötas ta mehitamata missioonidega, seejärel sai temast Apollo projekti esimene palgatud programmeerija ja programmi esimene naisprogrammeerija. Hiljem juhtis ta mehitatud missioonide lennutarkvara meeskonda.

Pärast Apollo programmi kasutati tema juhtimisel loodud tarkvara muu hulgas Skylabi ja kosmosesüstiku projektides. Hamilton asutas 1976. aastal ettevõtte Higher Order Software ning 1986. aastal Hamilton Technologiesi.

Hiljem pälvis ta 2003. aastal NASA kosmosealaste silmapaistvate saavutuste auhinna, 2016. aastal president Barack Obama antud presidendi vabadusmedali, valiti 2022. aastal National Aviation Hall of Fame’i ning sai 2025. aastal Smithsoniani riikliku lennundus- ja kosmosemuuseumi Michael Collinsi elutööauhinna.

Hamiltoni kujutis on LEGO komplektis „Women of NASA”. Ta seisis selle eest, et tarkvara käsitletaks insenerivaldkonnana, ning kasutas terminit „tarkvaratehnika”, et rõhutada rangete meetodite ja süsteemitasandi vastutuse vajadust. Hamiltoni sõnul pidasid mõned seda mõistet alguses naeruväärseks.

Tema töö pani aluse praktikatele, mis on nüüd keerukate tehnoloogia- ja taristusüsteemide arenduses keskse tähtsusega.