Eesti kutsub India tehnoloogiatalente e-residendiks

Estonia justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et India tehnoloogiaspetsialistid ja ettevõtjad on oodatud rajama Euroopa Liidus tegutsevaid ettevõtteid Eesti e-residentsuse abil. Avaldus tuli ajal, mil USA alalise elamisloa taotlemisega seotud PERM-protsess on suurte tehnoloogia- ja IT-ettevõtete jaoks muutunud ebakindlamaks.

USA tööministeeriumi sammud on mõjutanud teiste seas TCS-i, Infosyst, Wiprot ja Cognizanti. Föderaaljuurdluste järel peatati PERM-taotluste menetlemine väidetavalt ka Microsofti, Adobe'i, HCL-i ja Capgemini puhul. Töötajad ei kaota seetõttu automaatselt oma H-1B staatust, kuid tee alalise elamisloani on muutunud aeglasemaks ja ebakindlamaks.

India IT-spetsialistide tavapärane rahvusvahelise karjääri mudel on aastaid tuginenud H-1B viisale, PERM-taotlusele ja rohelise kaardi ooteajale. Muutunud olukord sunnib ettevõtteid ja kogenud arendajaid otsima alternatiive Euroopa turul.

E-residentsus ei ole viisa ega Eesti pass. Tegemist on Eesti riigi väljastatud krüptograafilise digitaalse isikutunnistusega, mille abil saab inimene väljastpoolt Eestit asutada ja hallata Euroopa Liidus registreeritud ettevõtet.

E-residendi digikaart võimaldab ettevõtte asju ajada veebis ning kasutada ettevõtluseks vajalikke digiteenuseid ja panganduslahendusi. Eestis ei maksustata ettevõtte reinvesteeritud ega jaotamata kasumit ettevõtte tulumaksuga, maksukohustus tekib üldjuhul kasumi jaotamisel.

India asutajatele, sõltumatutele konsultantidele ja tarkvaraarhitektidele võib see lihtsustada Euroopa klientidele arveldamist. Ettevõtte juhtimine võib toimuda näiteks Bengalurust, Punest või Hyderabadist, samal ajal kui ettevõte on registreeritud Eestis ja tegutseb Euroopa Liidu õigusruumis.

Pakosta tõi eraldi esile koostöö tehisintellekti ja küberturvalisuse valdkonnas. Eesti digitaalne taristu kasutab turvalise andmevahetuse arhitektuuri X- teed, kuid riik vajab kasvavate automatiseeritud küberohtude vastu ka rahvusvahelist tehnilist koostööd.

India suur teadus- ja insenerivõimekus võiks pakkuda Eesti digiettevõtetele ning Euroopa tehnoloogiaökosüsteemile täiendavaid partnereid. India küberturvalisuse idufirmadele ja tootearendusettevõtetele võib koostöö Euroopa ettevõtetega avada võimaluse rahvusvaheliselt kasvada ka ilma üksnes USA turule toetumata.

Samal ajal on India ja Euroopa Liidu vahel arutatud laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut, mille üheks oluliseks teemaks on digiteenused. Digiteenused ei sõltu tollipiiridest ega meretranspordi hinnast: Delhi arendaja võib luua turvalise tarkvara või SaaS-toote Berliini kliendile sõltumata geograafilisest vahemaast.

Neile, kelle karjäär või ettevõtlusplaan sõltus peamiselt USA alalise elamisloa saamisest, tähendab olukord vajadust kaaluda teisi ärimudeleid. Eesti e-residentsus aitab rajada ja hallata ettevõtet Euroopa Liidus, kuid see ei anna iseenesest elamisõigust ega füüsilist õigust Eestis viibida.