Eesti haiglad katsetavad arstivestluste AI-salvestust

Tehisintellekt, mis salvestab patsiendi ja arsti vestluse, koostab sellest kirjaliku kokkuvõtte ning aitab arstil diagnoosi ja järgmisi samme kavandada, on mitmes Eesti haiglas juba kasutusel või katsetamisel.

Confido tegevjuht Edvard Garder ütles ERR-ile, et ettevõte alustas tehisintellektil põhinevate lahenduste testimist eelmisel aastal ning oli üks esimesi seda teinud asutusi Eestis.

“Lahendus on praegu kasutusel mitmes osakonnas ja plaanime selle kogu organisatsioonis kasutusele võtta. Patsiendid on lahendusele positiivselt reageerinud, sest arstidel on nendega rohkem aega,” ütles Garder.

Narva haigla otsib riigihankega eestikeelset kõnetuvastus- ja transkriptsioonitarkvara. Tarkvara peab muutma arstide või õdede ja patsientide vestlused elektrooniliseks tekstiks, mida saab töödelda, automaatselt tõlkida, taasesitada ja salvestada.

Narva haigla soovib, et tehisintellekti assistent pakuks välja ka meditsiinilisi koode ja toetaks arste otsuste tegemisel. Hankenõuded rõhutavad siiski, et kõigis protsessides peavad otsustajateks jääma arstid. Tehisintellekti loodud sisu, mida tervishoiutöötaja pole üle kontrollinud ja heaks kiitnud, ei tohi patsiendi haiguslukku kanda.

Tartu Ülikooli Kliinikum alustas tehisintellekti katsetamist erakorralise meditsiini osakonnas oktoobri keskel ning plaanib katset jätkata kolm kuud. Kui tehnoloogia osutub kasulikuks, pikendab haigla katsetust, et saada rakenduse kasu kohta lõplik kinnitus.

“EMO24 rakenduse kasutamise eesmärk on vähendada aega, mida arstid ja õed kulutavad dokumenteerimisele. See aitab vältida ka dubleerimist, mille puhul peab patsient oma seisundit eri töötajatele mitu korda kirjeldama,” ütles kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aime Keis.

Heba kliinik kasutab tehisintellekti patsiendi haigusloo koostamiseks enne vastuvõttu, visiidi ajal peetud vestluse dokumenteerimiseks ning hiljem patsiendile kokkuvõtete ja selgituste koostamiseks.

Heba kliiniku tegevjuht Ain Aaviksoo kirjutas eelmisel nädalal ERR-is avaldatud arvamusloos, et tehisintellekt ei saa teha otsuseid arstide eest. Küll aga peaks see toetama lahendusi, mis aitavad inimestel oma tervise eest ise paremini hoolitseda ning arstidel neid selles toetada.

Haiglad otsivad lahendusi iseseisvalt

Sotsiaalministeerium pole kõigis haiglates tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutamist terviklikult hinnanud, ütles ministeeriumi innovatsiooni asekantsler Nele Labi. Ministeerium on siiski teadlik mitmest algatusest.

“Näeme, et erahaiglad on uute lahenduste katsetamisel üldiselt kõige kiiremini edasi liikunud,” lisas Labi.

Labi sõnul ei ole Eestis ühtset üleriigilist süsteemi, mis aitaks haiglatel tehisintellekti abil tööd korraldada. Haiglad otsivad lahendusi suuresti iseseisvalt ning lähtuvad oma vajadustest.

“Riigi tasandil on praegu arendamisel siiski kaks suuremat tehisintellektil põhinevat lahendust: perearstinduse transkriptsioonivahend ja elektroonilise kiirabisüsteemi transkriptsioonivahend. Riigil on veel mitu tehisintellektiprojekti, kuid need kaks peaksid lähiajal kõige rohkem vähendama tervishoiutöötajate halduskoormust,” ütles asekantsler.

Confido tegevjuhi sõnul suhtuvad tervishoiutöötajad tehisintellekti pakutud võimalustesse üldiselt hästi ning skeptilisust esineb suhteliselt vähe. Garderi hinnangul ei ole eri meditsiinierialade vahel lahenduste võimalikust kasust suurt erinevust, sest automaatne transkriptsioon ja kliiniliste otsuste tugisüsteemid võivad dokumenteerimiskoormust vähendada peaaegu kõigil erialadel.

“See annab arstidele rohkem aega patsientidega vahetult suhelda ning tähendab ka seda, et epikriisid ja muud meditsiinilised dokumendid jõuavad riiklikku terviseportaali kiiremini,” ütles ta.

Tehisintellekti kasutuselevõtt ei tähenda haiglatele kohe väiksemaid kulusid, sest esmalt tuleb teha investeeringuid. Garder usub siiski, et tehnoloogia aitab vähendada arstide ja õdede töökoormust ning läbipõlemist, kuigi töötajate parema heaolu rahalist mõju ei ole alati võimalik täpselt mõõta.

Sotsiaalministeerium kinnitas samuti, et teistes Euroopa riikides tehtud projektid on näidanud selliste lahenduste selget positiivset mõju halduskoormuse vähendamisel.

“Eesti lähenemine on lõimida üldotstarbelised tööriistad, näiteks kõnetuvastus ja transkriptsioon, haiglate töövoogudesse nii, et tervishoiutöötajad saaksid tegeleda patsientide, mitte paberitööga,” ütles Labi.

Patsienti tuleb teavitada tehisintellekti kasutamisest

Eraldi küsimus on see, kuidas tagada patsiendi ja arsti vahel vahetatava teabe konfidentsiaalsus ning vältida selle sattumist valedesse kätesse.

Garder ütles, et Confido peab praegu kasutatavaid lahendusi turvaliseks ning teeb võimalike riskide vähendamiseks pidevalt tööd. Confido patsiendil on siiski võimalik visiidi ajal tehisintellekti kasutamisest keelduda.

Ka Tartu Ülikooli Kliinikumi tehisintellekti katseprojektis osalemine on vabatahtlik. Kui erakorralise meditsiini osakonna patsient ei soovi rakendust kasutada, jätkuvad info kogumine, diagnoosimine ja ravi senisel viisil.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler kinnitas, et sellise teabe töötlemisele kehtivad ranged andmekaitsereeglid ning patsiente tuleb salvestamisest ja selle eesmärgist teavitada.

“Kuna tehnoloogia areneb väga kiiresti, vajame siiski suuremat õiguslikku selgust ning peame tagama, et patsiendid mõistaksid, kuidas seda kasutatakse ja et protsess oleks läbipaistev. Ministeeriumis on selle teemaga tegelemiseks juba loodud töörühmad,” ütles Labi.

Confido tegevjuhi hinnangul peaks riik kehtestama turvakriteeriumide standardi. Samas ei pea Garder vajalikuks, et riik töötaks kõigi tervishoiuasutuste jaoks välja ühe ühise tehisintellektilahenduse.

“Eriti kuna kõigi tervishoiuteenuse osutajate sidumine ühe süsteemiga tekitaks monopoli ja pärsiks innovatsiooni. Samuti pole ma kindel, et see oleks avaliku raha kõige tõhusam kasutus,” ütles Garder.

Selle asemel peaks riik tema hinnangul tagama, et kogu riiklikus terviseportaalis olevat teavet saaks tehisintellekti abil töödelda. See kiirendaks omakorda visiidi ettevalmistamist.

“Praegu liigub riik tehisintellekti kasutuselevõtul selgelt liiga aeglaselt,” ütles Confido tegevjuht.

Artikli kirjutas Karin Koppel (ERR) ja see avaldati algselt 19. oktoobril 2026 kell 11.41 (CEST).