Eestis kaotati kelmustele üheksa kuuga 21 miljonit eurot

Eesti inimesed ja ettevõtted kaotasid tänavu esimese üheksa kuuga kelmustele 21 miljonit eurot. Kõige suurem kahju tekkis aprillis, kui kurjategijad petsid välja üle nelja miljoni euro, sellest 1,7 miljonit eurot kandis üks arvepettuse ehk BEC-skeemi ohvriks langenud ettevõte.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Egert Belitševi sõnul on BEC-skeem ettevõtetele suunatud kelmus, mille puhul jäetakse ettevõttele võlts- või libakonto abil mulje, et tavapärane koostööpartner on muutnud oma arveldusnumbrit. Seejärel palutakse partnerile mõeldud maksed kanda uuele kontole.

Kelmuste statistika on võrreldes eelmise aastaga siiski veidi paranenud. Eelmise aasta esimese üheksa kuuga kaotasid inimesed ja ettevõtted ligi 25 miljonit eurot, tänavu on kahju olnud umbes neli miljonit eurot väiksem. Osa langusest seostub Ukrainas paljastatud kõrgete riigiametnikega seotud petuskeemidega.

Augustis ei registreeritud kõnekelmusi

Suvel suleti Ukrainas rohkem kui 90 kõnekeskust, mille tegevuse lõpetamine mõjutas ka Eestit. Augustis ei toimunud Eestis ühtki kõnekelmust.

„Halb on aga see, et töö käigus tuvastati Ukraina ametivõimudega seotud isikuid, kes olid kelmuste skeemidega seotud ja pakkusid kelmidele katet,“ ütles Belitšev.

Üle 20 miljonist eurost, mille Eesti inimesed ja ettevõtted tänavu kaotasid, jõuab ohvriteni tagasi vaid umbes miljon eurot. Kurjategijate tabamisel on politsei siiski edusamme teinud: tänavu on kinni peetud 38 inimest, kellest enamik olid rahakullerid.

Riigi peaprokurör Astrid Asi ütles, et kuritegudega on peamiselt seotud noored inimesed. „Peamiselt on tegemist sotsiaalmeediakontode kaudu värvatud inimestega, kellest suur osa on tulnud Eestisse väljastpoolt,“ lisas ta. Kinnipeetute seas on olnud ka alaealisi, kuid enamasti on tegemist umbes 20-aastastega.

Lähiajal prognoositakse investeerimiskelmuste leviku suurenemist. Pangaliidu pettuste tõkestamise juhi Sandra Horma sõnul pakuvad kurjategijad ohvritele tavaliselt erakordselt suurt tootlust ning rõhutavad, et pakkumine on salajane ja mõeldud konkreetsele inimesele.

„Üritatakse tekitada muljet, et just ohver on nii hea investor, et on näiteks sotsiaalmeedias silma jäänud ja talle tehakse seetõttu eripakkumine,“ selgitas Horma.

Tänavu üheksa kuuga on investeerimiskelmused tekitanud viie miljoni euro suuruse kahju.