Microsofti katkestus paljastas Eesti riigi sõltuvuse

Microsofti teenuste katkestus häiris reedel paljude Eesti riigiasutuste ja ettevõtete tööd. Häiritud olid muu hulgas Outlooki ja Teamsi kaudu kasutatavad e-post, kalendrid ning teised töövahendid.

Riigiasutustel ei ole kohustust Microsofti tooteid kasutada, kuid enamik neist on valinud ettevõtte kontoritarkvara. Riigi IT Keskuse (RIT) tehnoloogia ja innovatsiooni direktori asetäitja Taivo Tenderi sõnul vastavad Microsofti teenused praegu asutuste vajadustele, kuid tulevikus plaanitakse katsetada ka alternatiive.

Microsofti teenuste häired algasid neljapäeva õhtul. Reede keskpäevaks ei olnud ettevõte katkestuste põhjust avalikustanud.

Tenderi sõnul valiti Microsoft riigi tsentraliseeritud töökohateenuste platvormiks ajal, mil hakati riigi IT-teenuseid ühtlustama. Keskse IT-teenuse loomise eesmärk oli parandada riigiasutuste IT-süsteemide kvaliteeti ja turvalisust ning koondada tehniline kompetents ühte kohta.

RIT pakub praegu IT-teenuseid 86 asutusele, kuid kõik riigiasutused selle teenuse alla ei kuulu. Üleminek toimub järk-järgult ning sõltub iga asutusega sõlmitud kokkulepetest.

Tenderi sõnul ei ole Microsofti teenustes praegu olulisi puudusi tuvastatud. RIT jälgib siiski teistes Euroopa riikides tehtavaid Microsofti-väliste lahenduste katsetusi ning kavatseb järgmisel aastal alternatiive põhjalikumalt uurida. Eesmärk on võrrelda teenuste maksumust ja hinnata ühe teenusepakkuja sõltuvusega seotud riske.

Ettevõtja ja tehnoloogiaeksperdi Taavi Kotka hinnangul ei ole riigiasutuste Microsofti toodete kasutamine iseenesest probleem. Kõigil riigiasutustel ei ole kohustust Microsofti kasutada ning osa neist on valinud avatud lähtekoodiga lahendused.

„Keegi ei ole seni suutnud teha teist sama head toodet nagu Word ja Excel,“ ütles Kotka. Tema sõnul ei kaalu üksikud teenusekatkestused heade töövahendite eeliseid üles, sest ka alternatiivsete lahenduste puhul ei ole võimalik katkestuste puudumist garanteerida.

Cybexer Technologiesi küberturbeeksperdi Aare Reintami sõnul ei ole praegu põhjust arvata, et Microsofti teenuste häired olid küberrünnaku tagajärg. Tema hinnangul võis katkestus olla seotud serverite ülekoormuse ja andmeliikluse ümber suunamisega.

Kui osa servereid ei suuda koormust enam teenindada, suunatakse andmeliiklus teistele serveritele. Kui liiklus koondub seejärel liiga suures mahus teatud asukohtadesse, võivad ka need serverid üle koormatud saada. Reintami sõnul võis seekord üle koormuse sattuda turvalise ühenduse teenus, mille tõttu muutusid kättesaamatuks ka teised teenused.

Reintam lisas, et praegu ei ole märke kasutajate isikuandmete või paroolide lekkimisest ega nende sattumisest kõrvaliste isikute kätte. Probleem puudutab eelkõige teenuste kättesaadavust.

Reintami hinnangul näitab juhtum siiski, kui sõltuvaks on ettevõtted ja riigiasutused muutunud suurte tehnoloogiaettevõtete teenustest. Samas ei pea ta otstarbekaks kogu Microsofti ökosüsteemi väljavahetamist või mitme pakkuja lahenduste pidevat paralleelset kasutamist.

Süsteemide vahetamine nõuaks Reintami sõnul märkimisväärselt raha ja tööjõudu. Keskmise suurusega ettevõtte puhul võib see tähendada sadu töötunde, suuremate ettevõtete puhul aga tuhandeid töötunde.

Justiits- ja Digiministeeriumi riigi IKT-taristu üksuse juhi Erik Janson ütles, et üleminek Microsofti pilvepõhistele kontoritarkvara teenustele algas laiemalt 2022. aastal. Microsofti toodete valikul peeti tema sõnul oluliseks funktsionaalsust, tõhusust, tänapäevaseid võimalusi ja küberturbeomadusi.

Microsofti ühe puudusena tõi Janson välja litsentsitasud ja nende aja jooksul kasvanud hinna. Ta lisas, et RIT on Microsofti teenustega seotud riske regulaarselt hinnanud.

Riigiasutustel on Jansoni sõnul olemas ka varusüsteemid, kuid need ei pruugi pakkuda sama funktsionaalsust kui igapäevaselt kasutatavad põhisüsteemid. Pikemas vaates peab ta oluliseks Euroopa enda suveräänsete pilvelahenduste arendamist. Euroopa Komisjon on selle nimel juba tööga alustanud.

Äripäev kirjutas, et Microsofti teenuste häired mõjutavad ka kohtute tööd. Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane teatas, et katkestused häirisid kohtute e-posti tööd.

„Seetõttu ei ole praegu võimalik esitada menetlusdokumente kohtutele e-posti teel,“ selgitas Siplane. Ta palus menetlusdokumendid esitada avaliku e-toimiku kaudu.