4 Minutit
Riigi IT Keskus (RIT) plaanib aasta teises pooles alustada katsetusi IT-töökohtadega, mis ei sõltu USA suurfirmade – nagu Microsoft, Google või Amazon – pilve- ja kontoritarkvarast. Tegemist on juhtiva sammuga arutelus, kuidas vähendada Euroopa riikide sõltuvust Ameerika pilveteenustest ja uurida alternatiive, mis vastaksid andmekaitse- ning majanduslikele vajadustele Eestis.
Mis täpselt on plaanis ja miks see on tähtis?
RIT haldab juba praegu valitsusasutuste arvutitöökohti ja viib neid järjest pilvepõhisele teenusele, kasutades peamiselt Microsoft 365 komponente. RIT-i juht Ergo Tars ütleb, et Euroopa kolleegidega on viimasel aastal arutatud riskidest, mis kaasnevad suure sõltuvusega USA IT-infrastruktuurist, ning seda, kas on võimalik üles ehitada funktsionaalne, USA-vaba alternatiiv.
Sügisesed katsetused keskenduvad eelkõige sellele, kas riigitöökohad saavad töötada ilma Microsofti või teiste USA-pakkujate nii-öelda „musta kasti“ toodeteta. Katsevõimalused hõlmavad avatud lähtekoodiga kontoritarkvara (näiteks LibreOffice või OpenOffice stiilis lahendused) koos Linuxi distributsiooniga ning Euroopa pakutud pilvekomponentide testimist. Windowsi-põhist kliendikeskkonda oleks sellises seadistuses raske või isegi võimatu kasutada.
Tehnilised ja kasutajasõbralikkuse väljakutsed
Katse puhul on kaks peamist mõõdet: tehniline arhitektuur ja kasutajakogemus. Riigitöötajatele on juba aastaid tavapärased tööriistad nagu Excel, Outlook, Word ja PowerPoint ning nende asendamine tekitab õpikõverat. Tars rõhutab, et alternatiivi puhul peab ligi olema terviklik lahendus: riistvara ettevalmistus, kasutajaidentiteedi loomine, haldus, turvamehhanismid ja nähtavad töövahendid lõppkasutajale.
Põhilised tehnoloogilised komponendid
- Operatsioonisüsteem: Linuxi distributsioonid vs Windows
- Kontoritarkvara: LibreOffice / OnlyOffice / Collabora vs Microsoft Office
- Faili- ja koostööplatvormid: Nextcloud või OnlyOffice kui Euroopa alternatiivid vs OneDrive/SharePoint
- Autentimine ja identiteedihaldus: SSO lahendused, mis töötavad nii pilves kui maapeal
Võrdlus: Microsoft 365 vs avatud lähtekood / Euroopa lahendused
Microsoft 365 pakub praegu kõige integreeritumat ja kasutajasõbralikumat lahendust riigitöökohale: identiteet, haldus, pilvepõhine autentimine, koostööriistad ja regulaarne turvavärskenduste voog. Alternatiivide puhul tuleb arvestada rohkem käsitööga – konfiguratsioonide, kohtade ja tugiteenuste ülesehitamisega. Samas on avatud lähtekood ja Euroopa pakkujad tugevamad andmepõhises kontrollis ning vähendavad vendor-lock-in riske.
Näited alternatiivsetest produktidest, mida võiks Eestis kaaluda: Nextcloud (faili- ja koostöö), ONLYOFFICE või Collabora (kontoritöö redigeerimine), LibreOffice (lauaarvuti kontoritarkvara), erinevad Euroopa pilvepakkujad ja Linuxi distributsioonid. Need ei pruugi veel pakkuda kõiki Microsofti kasutusmugavuse elemente, kuid sobiva toe ja arendusega võivad muutuda konkurentsivõimelisemaks.
Kulud ja majanduslik aspekt
RIT hindab ühe riigipõhise arvutitöökoha aastakulu umbes 2000 eurot kasutaja kohta, millest ligikaudu 400 eurot aastas läheb Microsofti litsentsi- ja nõustamisteenustele. Näiteks 15 000 töökoha puhul moodustab see ligikaudu kuus miljonit eurot aastas. Avatud lähtekoodiga lähenemine ei pruugi automaatselt odavam olla: tuleb investeerida toe, spetsialiseeritud halduse ja kohanduste tegemisse, mis võib kasvatada tööjõukulutusi ja nõuda rohkem juhtimist.
Tars rõhutab, et vabavara kasutamisel tuleb leida usaldusväärne toetaja (support partner) ning arvestada suurema käsitöö ja kasutajatoe vajadusega. Seega lühiajalises perspektiivis ei pruugi kokkuhoiule lootma jääda.
Turvalisus, varu- ja hübriidlahendused
RIT on juba osaliselt üles ehitanud hübriidseid lahendusi: kriitilised komponendid on dubleeritud nii pilves kui maapeal, et tagada toimimine katkestuste korral. Microsofti serverid, kuhu Eesti andmed jõuavad, paiknevad Tarsi sõnul Euroopas, kuid riskid jäävad – ebaoluline ei ole teenuse katkestus. Seetõttu on oluline, et autentimismehhanismid toimiksid mõlemal pool ja et oleks varuplaan pikaajaliste tõrgete jaoks.
Milline mõju on Eestile ja turule?
Kui katsetused osutuvad edukaks, võib see mõjutada avaliku sektori strateegiat andmete asukohale ja pilveteenuste hankimisele Eestis. See võib julgustada Eesti ettevõtteid ja kohalikke teenusepakkujaid arendada rohkem Euroopa-põhiseid pilelahendusi ning kasvatada turul konkurentsi. Samuti pakub see kasutajatele alternatiive ja tugevdab andmekaitset Eesti kontekstis.
Järeldus ja järgmised sammud
Katsetus on samm riskide kaardistamiseks ja alternatiivide küpsuse testimiseks. RIT jätkab pilvepõhiste töökohateenuste kasutuselevõttu, kuid uurib samal ajal Euroopa- ja avatud lähtekoodiga alternatiivide potentsiaali. Avaliku sektori liikumine sellisele mudelile nõuab põhjalikku testimist, tugevat tugipoolt ja investeeringuid kasutajatoe- ning haldusvõimekusse.
Estonia tech-huvilised ja avaliku sektori IT-juhtidega koostöös tehtavad pilootid annavad selgema pildi, kas ja kuidas saab Eesti vähendada sõltuvust USA pilveteenustest ilma tõsise kasutajakogemuse kahandamiseta.
Allikas: err
Jäta kommentaar