Euroopa Komisjon keeldus eraldamast Eestile, Lätile ja Leedule 500 miljonit eurot ühise droonitõrjesüsteemi arendamiseks ning soovitas riikidel kasutada selle asemel laenu.
Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius ütles kolmapäeval Leedu rahvusringhäälingule LRT, et komisjon vastas Balti riikide taotlusele, kuid ei saa neile soovitud lisaraha eraldada.
„Üks võimalus on nüüd kasutada SAFE-rahastu kaudu pakutavaid täiendavaid rahalisi vahendeid. Kuulutame lähiajal välja uue taotlusvooru, sest pärast esimest vooru jäi alles 21 miljardit eurot,“ ütles Kubilius.
Voliniku sõnul on Euroopa Liidu eelarveprogrammide kaudu praegu vähe võimalusi saada muid märkimisväärseid lisavahendeid, sest käimasolev eelarveperiood hakkab lõppema. LRT andmetel võib droonitõrje jaoks raha saada ka integreeritud piirihalduse fondist, kuid selle fondi summad jääksid Balti riikide taotletud 500 miljonist eurost märksa väiksemaks.
Leedu kaitseminister Robertas Kaunas, Eesti kaitseminister Martin Herem ja Läti kaitseminister Raivis Melnis esitasid septembris Euroopa Komisjonile taotluse rahastada droonitõrjesüsteemi arendamist. Nende eesmärk oli luua lahendus, mida saaks kasutada eeskujuna ka teistes Euroopa Liidu riikides.
Taotluskiri oli salastatud, kuid Kaunas ütles LRT-le, et Balti riigid soovisid ühendada droonide avastamise, tehisintellekti ja nende tõrjumise tehnoloogia ühtseks õhutõrjesüsteemiks.
„Õhutõrje ja droonitõrjelahendused on olulised mitte ainult meie piirkonna, vaid kogu Euroopa jaoks. Leedu on võtnud juhtrolli droonitõrjel põhineva õhutõrjesüsteemi arendamisel,“ ütles Kaunas.
Balti riigid lootsid, et Euroopa Komisjon kiidab piirkondliku droonitõrje täiendava rahastamise heaks enne aasta lõppu. Komisjoni esindaja oli varem LRT-le öelnud, et taotlust hinnatakse põhjalikult ning liikmesriikide muresid võetakse väga tõsiselt.
Taotluse üks põhjendus oli Ukraina sagenenud kaugmaarünnakud Venemaa vastu. Nende käigus on mõned droonid sisenenud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi, tekitades muret, et Moskva ja Kiievi sõda võib kanduda üle NATO piirile.
SAFE-laenud pakuvad alternatiivi
2025. aastal käivitatud Euroopa julgeolekumeetmete rahastu SAFE ehk Security Action for Europe võimaldab Euroopa Liidu riikidel kasutada kaitsehangeteks kokku 150 miljardi euro ulatuses soodsatel tingimustel antavaid laene.
Laenude tagasimakseperiood võib ulatuda 45 aastani ning ettemaksed kuni 15 protsendini. Laenuraha kaasatakse Euroopa Liidu tasandil, kasutades ühenduse kõrgeimat ehk AAA krediidireitingut.
Leedul on SAFE-rahastu kaudu võimalik saada laene kuni 6,375 miljardi euro ulatuses. Leedu valitsus kavatseb raha kasutada maavägede diviisi loomiseks, Balti kaitseliini arendamiseks, õhutõrje tugevdamiseks, laskemoona ja sõjatehnika hankimiseks ning teisteks sõjalise moderniseerimise projektideks.
Oktoobris esitas Leedu rahandusministeerium Euroopa Komisjonile esimese taotluse saada SAFE-rahastust 1,06 miljardi euro suurune laen. Taotluse heakskiitmise korral kasvaks Leedu SAFE-rahastuse kogumaht koos juunis saadud 800 miljoni euro suuruse ettemaksega 1,86 miljardi euroni. See moodustaks ligikaudu 29 protsenti Leedule ette nähtud kogusummast.
Eesti taotles SAFE-meetme kaudu juba eelmise aasta novembris 2,34 miljardit eurot laenu kaitseinvesteeringute rahastamiseks. Euroopa Komisjon kiitis taotluse heaks ning Euroopa Liidu nõukogu kinnitas 17. veebruaril 2026, et Eestile tehakse kättesaadavaks kuni 2 343 897 000 eurot laenu.
Sellest moodustab ettemakse ligikaudu 351,6 miljonit eurot ehk 15 protsenti laenusummast. Eesti kavatseb laenu abil muu hulgas tugevdada õhutõrjet, hankida sõidukeid, suurtükimürske ja muud laskemoona ning toetada Ukrainat droonidega. Hangete ja tarnete tähtaeg on 2030. aasta.
"Tehnoloogia liigub kiiremini kui kunagi varem ja ma naudin selle jälgimist. Iga uus seade või rakendus jutustab loo inimlikust loovusest."
Arutelu
Jäta kommentaar
Kommentaarid
Kommentaare veel pole. Ole esimene.