2 Minutit
Eesti ei kavatse järgida Itaalia näidet ja kompenseerida fossiilelektrijaamade poolt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (ETS) ostetavate süsinikukvootide kulusid, ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Itaalia ettepanek eemaldada süsinikukulud elektriarvetelt on toonud turuhindu alla, kuid Eestis valitakse teine tee.
Miks Eesti ei hüvita süsinikukulusid?
Sutti sõnul keskendub Eesti pigem taastuvenergia pakkumise suurendamisele ning turupõhistele lahendustele, mis vähendavad lõpphinnale langevat ETS-iga seotud mõju. Ta tõi välja, et odava taastuvenergia sisenemine turule on majanduslikult jätkusuutlikum ja püsivam viis elektriarvete alandamiseks ning süsinikukvootide mõju vähendamiseks.
Itaalia süsteemi rahaline koorem
Itaalia makserutiin, mis kompenseerib gaasijaamade ETS-kulud, tähendaks suurt riigieelarvelist kulu ja osaliselt teiste maksude tõstmist, mis pole Eesti poliitikas eelistatud. Edmunds italialik lahendus on kaasa toonud ka hetkel kohaliku elektri hinnalanguse futuuriturgudel, kuid sellest tulenevad eelarvelised jaotused võivad pikas perspektiivis olla kulukad.
Mida see tähendab Eesti tehnoloogia- ja energiaturule?
OTSUS mõjutab Eesti energeetika tehnoloogia strateegiat. Keskendumine taastuvenergia tootmisele suurendab nõudlust päikese- ja tuuleparkide, energiasalvestussüsteemide, nutikate võrkude ja tasakaalustusteenuste järele. Eesti ettevõtted, kes arendavad PV-lahendusi, invertereid, energiahaldussüsteeme ja salvestustehnoloogiaid, võivad turult kasu lõigata.
Tooted, funktsioonid ja võrdlus
Taastuvenergia koos energiasalvestusega pakub tehnoloogilisi eeliseid: vähendab turuhindu volatiilsuse ajal, võimaldab nivelleerida tootmist ja nõudlust ning toetab graafikupõhist energiakasutust. Võrreldes otsese toetusega fossiilkütuste hüvitamisel, investeerib taastuvtehnoloogia pikas perspektiivis süsteemi stabiilsusesse ning loob uusi ärimudeleid, näiteks virtuaalseid elektrijaamu ja tarbijapõhist nõudluse juhtimist.
Mõju äriklientidele ja tarbijatele
Eesti tööstusettevõtted ei ole massiliselt pöördunud riigi poole elektrihinna hüvitamise taotlusega. Samas mõjutab ETS-hind tugevalt fossiilset elektrit, nagu näitas Auvere elektrijaama näide, kus kvoodi maksumus moodustab olulise osa tootmiskulust. Eesti äri- ja tehnoloogiaettevõtted peaksid kaaluma investeeringuid energiatõhususse, salvestusesse ning hajutatud taastuvenergia lahendustesse, mis vähendavad haavatavust kvoodihindade kõikumiste suhtes.
Tulevikuvaade ja poliitilised sammud
Euroopa Komisjoni ees ootab ETS-i ülevaade, kus arutatakse võimalikke muudatusi, näiteks piirhinna kehtestamist. Eesti toetab diskussiooni ja pakub oma vaateid, sealhulgas ühikute lisamist või hinnapiirangut. Kõige olulisem on, et tehnoloogiline areng — nutikad võrgud, salvestus ja taastuvenergia — jääb keskmesse kui lahendus elektrituru stabiilsuseks Eestis ja Baltikumis.
Allikas: err
Jäta kommentaar