Riik koondab IT-teenused RIA alla: turvalisus ja kokkuhoid

Riik alustab IT-baasteenuste keskset konsolideerimist, ühendades järk-järgult riigi IT-keskuse (RIT) riigi infosüsteemi ametiga (RIA) ning hiljem ka riigiside sihtasutuse (RIKS). Muudatuse eesmärk on tugevdada küberkaitset, parandada avaliku sektori IT tõhusust ja saavutada pikaajaline rahaline kokkuhoid.

Esimese konkreetse sammuna ühendatakse RIT ja RIA järgmise aasta 1. jaanuarist. Seejärel koondatakse eri valitsemisalade IT-baasteenused järk-järgult kuni 2029. aasta lõpuni. RIKS liidetakse RIAga hiljemalt 1. juulil 2029.

Mida see tehniliselt ja teenuste mahu mõttes tähendab

RIA eesmärk on koondada digiriigi baasteenused: side- ja võrguinfrastruktuur, serveri- ja pilveteenused, arvutitöökoha lahendused, platvormiteenused, litsentsihaldus ning nendega seotud tugifunktsioonid. Samuti kavandatakse ühtset lähenemist tehisintellekti süsteemsele kasutuselevõtule avalikes teenustes ning üleriigilise IT-arhitektuuri kujundamisele ja järelevalvele.

Miks see on Eesti jaoks oluline?

Keskne IT-struktuur võimaldab küberohtudele kiiremini reageerida ja aitab optimeerida riigiasutuste kulutusi. Tugeva digitaalse identiteedi ja e-teenuste kasutusega Eesti liigub suunas, kus investeeringud koondatakse ühisesse küberkaitseraamistikku. See on oluline nii väikestele kohalikele omavalitsustele kui ka riigi taristu operaatoritele.

Eelised, riskid ja mõju turule

Eeliste hulka kuuluvad parem küberkaitse, standardiseeritud IT-arhitektuur, väiksemad püsikulud – näiteks andmekeskuste, litsentside ja võrkude puhul – ning lihtsam teenuste haldus. Riskidena nähakse üleminekufaasi teenusekatkestusi, integratsiooni keerukust ja vajadust hoida alles võtmespetsialiste. Ministri kinnitusel ei too konsolideerimine kaasa massilisi koondamisi, kuid kolme aasta jooksul prognoositakse IT-baasteenuste personali vähenemist umbes 50 inimese võrra.

Funktsioonid, võrdlus ja kasutusjuhtumid

Tavakasutaja jaoks tähendab see töökindlamaid e-teenuseid ja paremat ligipääsu teenindusele. Ettevõtted võivad oodata selgemaid hankemudeleid ning ühtseid liideseid avaliku sektoriga, sealhulgas API-sid ja platvormiteenuseid. Rahvusvaheliste trendidega võrreldes järgib Eesti keskse halduse mudelit, mida kasutavad paljud tugeva digivalitsemisega riigid.

Järgmised sammud

Valitsuskabinet arutab teemat edasi 9. juulil. Järgnevatel aastatel keskendutakse säästude saavutamisele, teenuste migreerimisele ja ühtse küberkilbi tugevdamisele.

Kokkuvõttes on koondamine samm Eesti digiturvalisuse ja avaliku sektori IT tõhususe suurendamiseks, mõjutades nii riigiteenuste toimimist kui ka kohalikke ettevõtteid ja kodanikke.