Sotsiaalmeedia võtab traditsioonilise uudisejuhtimise üle

Avage oma telefon. Kuhu vaatate kõigepealt, kui juhtub midagi suurt? Üha rohkematel inimestel maailmas ei ole vastuseks enam televiisor ega esileht, vaid sotsiaalmeedia voog.

See muutus ei ole pelgalt anekdoot. Oxfordi Reutersi instituut küsitles 100 000 inimest 48 riigist ja leidis, et 54% vastanutest ütlesid, et kasutasid sotsiaalmeediat uudiste saamiseks vähemalt üks kord viimastel päevadel, möödudes 51%-st, kes pöördusid traditsiooniliste väljaannete nagu tele-, raadio või uudisteveebide poole. Inimesed võisid valida mitu allikat, kuid trend on selge: kohesus ja otsene ligipääs kaaluvad nüüd vanade väravatehoidjate üle.

Globaalsetel andmetel nimetas 30% vastanutest sotsiaalplatvorme või videotöövõrke oma peamiseks nädalaseks uudisteallikaks, tõustes 22%-lt 2020. aastal. 18–24-aastaste vahel hüppab see osakaal 52%-ni. Lühikesed tähelepanud? Võib-olla. Või siis tugevam huvi sisu vastu, mis liigub järgmise kerimise kiirusega.

Miks see tõus? Harjumused muutusid pandeemias ja pole täielikult tagasi pööranud. Traditsioonilised väljaanded on alates 2020. aastast näinud järjepidevat leviku vähenemist. Paljud kasutajad ütlevad, et sotsiaalplatvormid sobivad kiirelt arenevate lugude jälgimiseks lihtsalt paremini. Teised tunnistavad, et nad vaatavad lihtsalt vähem televiisorit kui varem.

Ka kontekst on oluline. Riikides, kus sotsiaalplatvormid valitsevad avalikku arutelu, on levinud pettumus selle üle, kuidas traditsiooniline meedia käsitleb sõdu ja kriise. Peaaegu 40% alla 35-aastastest küsitletutest ütlesid, et sotsiaalmeedia on parim viis jälgida konflikte nagu need Iraanis või Gazas, samas kui vanemad grupid toetuvad endiselt televisioonile ja tuntud uudisteveebidele.

See ei ole ühtlane üle maailma. Traditsioonilised väljaanded on endiselt eelistatud sellistes kohtades nagu Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Soome, Tšehhi Vabariik, Austria, Belgia, Holland, Iirimaa ja Horvaatia ning mitmetes Aasia turgudel. Usaldus pikaajaliste institutsioonide vastu ja väiksem sõltuvus üksikutest sisuloojatest hoiab nende riikide traditsioonilisi brände pinnal; meediausaldus mängib siin olulist rolli.

Teadlased rõhutavad, et see ei ole järsk kokkuvarisemine, vaid järkjärguline ümberkorraldus. Kiirus on siiski oluline: me tunnistame kommunikatsioonis olulise muutuse lahtirullumist. Uued tööriistad muudavad olukorda järjest keerukamaks. Tehisintellekt on juba maastikku mõjutamas, 10% inimestest ütles, et kasutas viimase nädala jooksul tehisintellekti uudisteallikana, väike, kuid tähendusrikas jälg.

Mida see jätab ajakirjanike ja toimetustega? Neid ootab valik, mis tundub samaaegselt ilmne ja kiireloomuline: panustada kvaliteedile ja kontrollile või anda jutustus kiirusele ja efektile. Paljud proovivad mõlemat, eksperimenteerides formaatidega, mis toimivad sotsiaalvoogudes ilma täpsust ohverdamata.

Lõpptulemus kujundab avalikku arusaama, kodanikuarutelu ja seda, kui kiiresti valeinfo ehk desinformatsioon võib levida. Sotsiaalplatvormid on saanud linna väljaku rolli, kuid need on ka lärmakas laat. Kuidas me sellist segapilti juhime ja kuidas platvormid, reguleerijad ja toimetused kohanevad, määrab teabeaja järgmise peatüki.