Tartu ülikooli analüüs tuvastas koolides 12 tehisaru riski

Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühm avaldas analüüsi, milles käsitletakse Eesti tehisaru-hüppe ehk TI-Hüppe haridusprogrammi ja tehisintellektil põhineva õpperakenduse rakendamisega seotud riske ning väärtusvalikuid. Dokument kirjeldab 12 riskistsenaariumi ja annab soovitusi programmile, riigile, koolidele, teadusasutustele ning tehnoloogiaettevõtetele.

Riskid jagunevad pedagoogilisteks, ühiskondlikeks ning taristu ja juhtimisega seotud riskideks. Need puudutavad lisaks süsteemi tehnilisele toimimisele ja küberturvalisusele ka õpieesmärke, hindamise usaldusväärsust, õpetaja rolli, andmekaitset ning eesti keele ja kultuuri säilitamist.

Tehisaru peab õppimist süvendama

2024. aasta alguses kasutas 90% Eesti gümnaasiumiõpilastest õppetöös tehisaru, peamiselt tasuta kommertsrakendusi, et kooliülesandeid kiiremini lahendada. Analüüsi autorid hoiatavad, et valmis kvaliteetne vastus ei tähenda alati, et õpilane on materjali omandanud, oskab vastuse loogikat selgitada või teadmisi teises olukorras rakendada.

TI-Hüppe raames töötavad OpenAI ja Eesti teadlased koolidele välja sokraatlikku õppimist toetavat rakendust. Erinevalt tavalisest juturobotist peaks see aitama õpilasel jõuda järeldusteni iseseisvalt küsimuste, suuniste ja tagasiside abil. Mõju sõltub siiski sellest, kuidas tööriist õppeprotsessi lõimitakse, millised ülesanded sellele antakse ja kui selgelt näevad õpetajad õpilase tööprotsessi.

Teadlased peavad vajalikuks muuta ka hindamist, sest ainuüksi keelud ja kontroll ei taga akadeemilist ausust. Ülesanded peaksid näitama õpilase mõttekäiku ning õpilastele tuleb õpetada, kuidas tehisaru kasutamisest ausalt teada anda, selle vastuseid kontrollida ja nende eest vastutada.

Õpetaja roll ja eesti keel

Raport rõhutab, et tehisaru ei tohi kujuneda paralleelseks õpetajaks ega moraalseks autoriteediks. Tehisaru ei tunne õpilast individuaalselt ega vastuta tema arengu eest, mistõttu peab õpetajal säilima õppeprotsessis juhtiv roll. 2024. aasta sügisel ütles ühes uuringus 47% õpetajatest, et nad ei olnud oma töös tehisarutööriistu kasutanud.

Analüüs käsitleb eraldi väärtuste ja keelepoliitikaga seotud küsimusi. Suurte keelemudelite vastused sõltuvad treeningandmetest, arendajate otsustest, turvafiltritest ja ärilistest eesmärkidest. Rahvusvahelised mudelid ei pruugi piisavalt arvestada Eesti õppekava, terminoloogia, kultuurikonteksti ega eestikeelsete kvaliteetsete materjalidega.

Autorid soovitavad rakenduse keele kvaliteeti, faktitäpsust, kultuurilist sobivust ja väärtustega kooskõla pidevalt hinnata. Sellesse peaksid kaasatud olema ülikoolid, õpetajad ja asjaomaste valdkondade spetsialistid.