Tallinna koolides alustab uut õppeaastat 45 700 õpilast

Tallinna munitsipaalkoolides alustab 2026/2027. õppeaastat prognooside järgi ligikaudu 45 700 õpilast. Esimesse klassi läheb tänavu umbes 3600 last, mis tähendab tuhandetele peredele uut ja olulist etappi. Lõplikud õppurite arvud selguvad 10. septembriks, kui koolid on sisestanud andmed Eesti hariduse infosüsteemi EHIS.

Tallinnas tegutseb 60 munitsipaalkooli ning üks ametikool. Lisaks alustab linna lasteaedades uut õppeaastat vähem kui 17 000 last. Alates 1. septembrist on pealinnas 115 lasteaeda, millele lisanduvad lasteaiarühmad Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis ja Tallinna Heleni Koolis.

Uued koolihooned ja ajakohastatud õpikeskkond

Pealinna haridusasutuste areng ei piirdu ainult õpilaste arvu kasvuga. Uue õppeaasta alguseks valmis Tallinna Reaalkooli juurdeehitus ning uuendati ka ajaloolist koolihoonet. Samuti avas uksed uus Hiiu Kooli õppehoone ja valmis Tallinna Kikase Lasteaia uus maja.

Kaasaegne õppehoone tähendab õpilaste ja õpetajate jaoks rohkem kui värsket sisekujundust. Tänapäeva koolides on tähtsal kohal kiire internet, digitaalsed õppeplatvormid, paindlikud klassiruumid, energiatõhusus ning ligipääsetavus. Eesti digiriigi taustal on tehnoloogia loomulik osa õppest, alates e-õppematerjalidest ja elektroonilisest suhtlusest kuni õpilaste andmete turvalise haldamiseni EHISes.

Muudatused koolide paiknemises

Uuel õppeaastal alustab Tallinna Avatud Kool tegevust Karjamaa 18 hoones. Samas majas jätkavad õpinguid ka Kalamaja Põhikooli 6.–9. klassi õpilased. Ristiku Põhikooli vanemate klasside õppetöö toimub edaspidi Auna 6 õppehoones.

Sellised lahendused võimaldavad linnal kasutada olemasolevat taristut paindlikumalt, kuid võivad mõjutada perede igapäevast liikumist, ühistranspordi kasutust ja koolitee pikkust. Lapsevanematele on seetõttu oluline, et vajalik info oleks kättesaadav nii kooli veebilehel, e-postis kui ka digitaalses suhtluskeskkonnas.

Suured investeeringud jätkuvad

Tallinn jätkab ulatuslikke ehitus- ja laiendustöid Tallinna Heleni Koolis, huvikeskuses Kullo, Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tallinna Põhjatähe Põhikoolis ja Kalamaja Põhikoolis. Investeeringute eesmärk on luua keskkond, mis toetab nii kontaktõpet, huviharidust kui ka tänapäevaseid digioskusi.

Rahvusvahelises võrdluses on Eesti koolidel tugev eelis tänu laialt kasutatavatele e-teenustele ja digitaalsele asjaajamisele. Samas toob tehnoloogia suurema tähelepanu andmekaitsele, küberturvalisusele ja õpetajate digipädevusele. Need teemad mõjutavad otseselt nii Tallinna peresid kui ka haridustehnoloogia arendajaid ja teenusepakkujaid.

2026/2027. õppeaasta keskendub alusharidusele

Tänavuse õppeaasta fookuses on alusharidus ja lasteaiavõrgu arendamine. Jätkuvad Tallinna Lasteaed Päikese, Tallinna Liikuri Lasteaia ja Tallinna Lepatriinu Lasteaia ehitustööd. Ettevalmistamisel on ka Rukkilille, Manufaktuuri ja Pikaliiva lasteaia ning Päikesejänku lasteaia uued hooned.

Uued lasteaiad aitavad vastata kasvavale nõudlusele ning pakuvad lastele turvalisemaid, energiatõhusamaid ja paremini kohandatavaid ruume. Tehnoloogilised lahendused, näiteks nutikas ventilatsioon, energiatarbimise jälgimine ja kaasaegsed turvasüsteemid, võivad muuta hoonete kasutamise tõhusamaks ning vähendada pikaajalisi kulusid.

Uus õppeaasta toob uusi võimalusi

Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul on iga õppeaasta uus algus, mis annab lastele, noortele, õpetajatele ja peredele võimaluse seada värskeid eesmärke. Tema hinnangul tähistab 1. september paljude jaoks esimest koolipäeva, teiste jaoks aga sõprade ja kolleegidega taaskohtumist.

Tallinna haridusvõrgu areng näitab, et õppimine liigub üha enam füüsilise keskkonna ja digiteenuste ühendamise suunas. Õpilaste arvu kasv, uued hooned ning investeeringud tehnoloogiasse mõjutavad lähiaastatel nii kooliperede igapäevaelu kui ka kogu Eesti haridustehnoloogia turgu.