Eesti õpilased olid PISA 2025 uuringus Euroopas esimesed

Eesti 15-aastased õpilased saavutasid PISA 2025 uuringus Euroopa parima tulemuse loodusteadustes ja matemaatikas ning olid lugemises teisel kohal. OECD avaldas tulemused 8. septembril.

Eesti õpilased kogusid loodusteadustes 527, matemaatikas 508 ja lugemises 499 punkti. Kõigi osalenud riikide ja majanduspiirkondade võrdluses oli Eesti loodusteadustes kuuendal, matemaatikas ja lugemises kaheksandal ning uues arvutipõhise probleemilahenduse hindamises seitsmendal kohal, teatas ERR News.

Arvutipõhise probleemilahenduse keskmine tulemus oli Eestis 541 punkti. Eesti koondtulemus oli osalenud Euroopa riikidest parim.

PISA mõõdab seda, kuidas 15-aastased rakendavad teadmisi neile tundmatute probleemide lahendamisel, mitte seda, kui täpselt nad on läbinud riikliku õppekava. 2025. aasta hindamisel osales üle 760 000 õpilase 91 riigist ja majanduspiirkonnast. Eesti valimisse kuulus 6304 õpilast 204 koolist, mis esindasid ligikaudu 14 600 15-aastast noort.

Loodusteadustes ja matemaatikas oli Eesti tulemus tugev

Loodusteadused olid 2025. aasta hindamise põhivaldkond. Eestis jõudis vähemalt teisele saavutustasemele ligikaudu 90 protsenti õpilastest, OECD riikides keskmiselt 74 protsenti. Kõrgeimatele tasemetele jõudis Eestis 11 protsenti õpilastest, OECD keskmine oli seitse protsenti.

Teisel saavutustasemel õpilased suudavad ära tunda tuttavate teadusnähtuste õige selgituse ning kasutada andmeid, et hinnata lihtsa järelduse paikapidavust.

Matemaatikas jõudis vähemalt teisele tasemele 83 protsenti Eesti õpilastest, OECD keskmine oli 65 protsenti. Kõrgeimatele tasemetele jõudis 13 protsenti õpilastest, OECD keskmine oli kaheksa protsenti.

Lugemises saavutas baastaseme vähemalt 83 protsenti Eesti õpilastest, võrreldes OECD 69 protsendiga. Kõrgeimatele tasemetele jõudis üheksa protsenti, OECD keskmine oli kuus protsenti.

Uus hindamine mõõtis digitaalset probleemilahendust

Uus arvutipõhise probleemilahenduse hindamine mõõtis õppimist digikeskkonnas kolme põhivaldkonna kõrval. Eestis saavutas vähemalt baastaseme 82 protsenti õpilastest, OECD riikides keskmiselt 64 protsenti. Hindamine vaatas ka seda, kuidas õpilased suudavad digikeskkonnas oma õppimist ise juhtida.

OECD riigiraporti järgi on Eesti õpilastel tugev õppimisele suunatud hoiak. Kasvule suunatud mõtteviisi, mille kohaselt võivad võimed pingutuse, töö ja tagasiside kaudu areneda, märkis enda puhul 83 protsenti Eesti õpilastest. OECD keskmine oli 69 protsenti.

Ka uudishimu oli Eestis OECD keskmisest suurem: 76 protsenti õpilastest ütles, et neid huvitavad paljud erinevad asjad, rahvusvaheline keskmine oli 73 protsenti.

Tulemused jätkavad varasemat mustrit, sest ka Eesti 2022. aasta PISA tulemused paigutasid riigi õpilased Euroopa tugevamate hulka. Eesti haridussüsteemis on digioskused üks keskseid suundi ning nende arendamine ulatub riiklikust koolisüsteemist kaugemale, näiteks programmeerimiskooli //kood ja tehisintellektilaboreid hõlmavate algatusteni.

OECD andmetel paistab Eesti suhteliselt ühtlane tulemuslikkus välja ka haridusliku võrdsuse näitajates. Loodusteadustes edestasid sotsiaalmajandusliku staatuse järgi kõrgeimasse veerandisse kuuluvad õpilased madalaimasse veerandisse kuulujaid 68 punktiga. OECD keskmine erinevus oli 85 punkti.

Sotsiaalmajanduslik staatus selgitas Eestis kümme protsenti loodusteaduste tulemuste erinevusest, OECD riikides keskmiselt 12 protsenti.

Lugemistulemus oli Eestil varasemast hindamisest madalam, järgides arenenud haridussüsteemides laiemalt täheldatud langust. Sellest hoolimata jäi Eesti lugemises Euroopas teisele kohale ja OECD keskmisest märgatavalt kõrgemale ning nii baastasemele kui ka kõrgeimatele tasemetele jõudis Eestis rohkem õpilasi.